Karl Morgenstern

Allikas: Vikipeedia
Karl Morgenstern kujutatuna Joseph Kriehuberi kivitrükipildil (1828).
Karl Morgensterni mälestussammas Tartus Toomemäel.

Johann Karl Simon Morgenstern (28. august 1770 Magdeburg3. september 1852 Tartu) oli klassikaline filoloog, Tartu ülikooli raamatukogu esimene direktor ning ülikooli kunstimuuseumi rajaja.

Ta isa oli arst. Morgenstern õppis filosoofiat Halle ülikoolis aastatel 17881794, kaitses 1794 doktoriväitekirja. Sealsamas oli ta eradotsent (1794) ja aastatel 17971798 erakorraline professor. 1798–1802 oli ta professor Danzigi Athenaeumis. Aastatel 1802–1833 töötas ta Tartu ülikoolis klassikalise filoloogia, kõnekunsti, esteetika ning kirjandus- ja kunstiajaloo professorina.[1] Aastani 1839 oli ta ühtlasi ülikooli raamatukogu direktor. Asutas 1803. aastal ülikooli kunstimuuseumi ja juhatas seda aastani 1837. Osales Tartu ülikooli põhikirja koostamises ja ülikooli tegevuse juhtimises. 1826. aastal valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks.

Morgensternil on suuri teeneid kunsti propageerijana Eestis. Tema kirjutatud on siinne varaseim kunstialane brošüür "Über einige Gemälde" (Dorpat, 1805). Andis välja artiklikogumikku "Dörptsche Beyträge für Freunde der Philosophie, Litteratur und Kunst I-III" (Dorpat, Leipzig, 1813–21), avaldanud kirjandus- ja kunstiküsimusi käsitlevaid aktusekõnesid ning kunstikirjutisi saksa ja baltisaksa ajakirjanduses. Rikkalikku kunstiteavet sisaldab Morgensterni reisiraamat "Reise in Italien im J. 1809 I-III" (Dorpat, Leipzig, 1811–13). Koostas 1815. aastal esteetikakursuse õppekava. Morgensterni kunstikirjutiste temaatika ulatub antiikkunstist kaasaegse Lääne-Euroopa ja baltisaksa kunstini. Erilist huvi tundis ta Raffaeli loomingu ("Über Raffael Sanzio's Verklärung", Dorpat, Leipzig, 1822) ja kaasaegse kunsti vastu; kirjutistes põimuvad klassitsislikud ja romantilised arusaamad. Oma rikkaliku käsikirjapärandi ning raamatu- ja kunstikogu kinkis Tartu ülikoolile. Joonistajana oli asjaarmastaja, visandas maastikuetüüde, portreid, kopeeris 16. sajandi meistrite teoseid.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • De Platonis Republica commentationes tres (1794)
  • Auszüge aus den Tagebüchern und Papieren eines Reisenden (181113)
  • Ueber den Geist und Zusammenhang einer Reihe philosophischer Romane (1817)
  • Ueber das Wesen des Bildungsromans (1820)
  • Zur Geschichte des Bildungsromans (1824)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]