Dendriitrakk

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib imetajate rakutüübist; osade vähivormide immunoteraapias kasutatavate dendriitrakkude kohta vaata artiklit Dendriitrakkude teraapia

Dendriitrakud ehk dendriitsed rakud (lühend DC) on peamiselt imetajate lümfoid(-immuun)süsteemi rakutüüp, mille ülesandeks on antigeenide esitlemine T-lümfotsüütidele ja osalemine immuunvastuses.

Dendriitrakkude olemasolu, areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia, mutatsioonid, rakud ja molekulid ning apoptoos ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Dendriitrakud arenevad luuüdis hematopoeetiliste tüvirakkude eellasrakkudest.

Dendriitrakke on tuvastatud kudedes, mis on kontaktis organismi väliskeskkonnast saabuvate ainetega, nagu nahk (Langerhansi rakud), nina (ninaga seotud lümfikude), kopsude, mao ja seedeelundite (sooltega seotud lümfikude) sisekest.

Dendriitrakud vahendavad signaale kaasasündinud ja adaptiivse immuunsuse vahel.

Naha dendriitrakud

1985. aastal avastas Ralph Steinman, et ka Langerhansi rakkudest saavad küpsedes dendriitrakud.

Ebaküpsed dendriitrakud paiknevad perifeersetes kudedes, lümfikudedes ja ka veres kus nende ülesandeks on patogeenide tuvastamine, kasutades selleks ka tsütokiinidelt saadud signaale. Olles tuvastanud patogeeni dendriitrakk aktiveeritakse ja see liigub mööda aferentseid lümfisooni lümfisõlme kus vahendab signaale T-rakkudele (näiteks CD4+ ja CD8+ T).

Enamik viiruseid inhibeerivad dendriitrakkude küpsemist ja funktsioneerimist.

Dendriitrakke võivad aktiveerida ka M-rakud ja NK-rakud.

Immuunvastuse algatamiseks töötleb küpsenud dendriitrakk valgud peptiidideks ja presenteerib neid, MHC klass II valkude antigeeni vahendusel, raku pinnal.

Dendriitrakud võivad esitleda eksogeenseid antigeene, nagu apoptootilised või nekrootilised tuumori rakud MHC klass I tsütotoksilistele T rakkudele, ja need aktiveerida.

Liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dendriitrakud jagunevad kahte alamklassi:

  • müeloidsed ehk konventsionaalsed dendriitrakud
  • plasmatsütoidsed dendriitrakud.

Patoanatoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Autoimmuunhaigus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dendriitrakkude funktsioonide düsbalansseerumine võib olla allergia, astma ja mitmete autoimmuunhaiguste nagu, süsteemne erütematoosluupus ja põletikuline soolehaigus (Crohni tõbi ja haavandiline koliit) vallandajaks.

Ebola viirushaigus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ebola viirushaigus

Ebola viirus paljuneb edukalt dendriitrakkudes, ilma et vabastataks tsütokiine. Infitseerunud dendriitrakkude küpsemine ebaõnnestub ja ebaõnnestub ka immuunvastus, kuna ei esitleta antigeene NK-, T- ja B-rakkudele, aidates kaasa Ebola-viirusnakkuse levikule organismis.

HIV-nakkus[muuda | redigeeri lähteteksti]

HI-viirus nakatab ka dentriitrakke ja need võivad toimida HI-viiruse reservuaarina, esitledes HIV-antigeene CD4 retseptoritele ja transportimaks neid CD4+ lümfotsüütidesse aidates kaasa HIV-nakkuse levikule organismis.

Kasvajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dendriitrakud ja nende alampopulatsioonid on tuvastatud ka mitmete kasvajate mikrokeskkonnas, kuid siin võivad nende funktsioonid varieeruda, olenevalt signaalidest võivad nad kasvajarakkudele vastutoimet avaldada kuid ka kasvajate kasvule ja metastaseerumisele kaasa aidata.[1]

Peaajus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dendriitrakke on tuvastatud ka närvisüsteemis: ajukelmes ja plexus chorioides 'es. Dendriitrakkude populatsioonide suurenemist on seostatud polüskleroosi ja isheemilise ajuga.

Suitsetamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dendriitrakkude migratsiooni ja apoptoosi mõjutab ka suitsetamine, kuid selle täpseid mehhanisme käesoleval ei teata, kuna uuringute tulemused on varieeruvad indikeerides nii tubakasuitsu kahjulikku toimet (arvukuse vähenemist) aga ka dendriitrakkude eluea pikenemist. [2]

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dendriitrakkude esmakirjeldajaks 1973. peetakse Ralph Steinmani ja Zanvil A. Cohni.[3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Yang Ma, Galina V. Shurin, Zhu Peiyuan, Michael R. Shurin, Dendritic Cells in the Cancer Microenvironment, veebiversioon (vaadatud 17.august 2014) (inglise keeles)
  2. Robert Vassallo, Paula R Walters, Jeffrey Lamont, Theodore J Kottom, Eunhee S Yi ja Andrew H Limper, Cigarette smoke promotes dendritic cell accumulation in COPD; a Lung Tissue Research Consortium study, Respiratory Research 2010, 11:45 doi:10.1186/1465-9921-11-45, veebiversioon (vaadatud 17.08.2014) (inglise keeles)
  3. RALPH M. STEINMAN ja ZANVIL A. COHN, IDENTIFICATION OF A NOVEL CELL TYPE IN PERIPHERAL LYMPHOID ORGANS OF MICE, THE JOURNAL OF EXPERIMENTAL MEDICINE, 137. köide, 1973, lk 1142 - 1162, veebiversioon (vaadatud 17.august 2014) (inglise keeles)

Veebikirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]