Alklased

Allikas: Vikipeedia
Alklased
Fossiilide leiud: Miotseenretsentne
Papagoiörd (Aethia psittacula)
Papagoiörd (Aethia psittacula)
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond: Alklased Alcidae
Leach, 1820

Alklased (Alcidae) on kurvitsaliste seltsi kuuluv sugukond linde. Eristatakse 11 perekonda 22 tänapäevase liigiga.

Alklased meenutavad mustvalge sulestiku, suhteliselt püstise kehahoiaku ja mõne teise eluviisi iseärasuste poolest pingviine. Fülogeneetiliselt nad aga seotud pole. Erinevalt pingviinidest suudavad alklased lennata, välja arvatud üks hiljuti välja surnud liik - hiidalk (Pinguinus impennis).

Alklased on kehaehituselt väga ühelaadsed linnud, kes on hästi kohastunud ujumiseks ja sukeldumiseks. Kere on neil kitsas ja pikenenud, kael lühike, ent liikuv, tiivad on kitsad, terava otsaga ja lühikesed, saba on lühike ja peaaegu taandarenenud. Jalad on samuti lühikesed, tahapoole nihutatud, kolme eesvarba vahel on ujulestad. Sulestik on paks ja tihke, eriti alapoolel. Seda on vaja eriti arktilistel liikidel kaitseks külma eest.[1]

Alklased lendavad kiiresti ja sirgjooneliselt. Lindude suure kaalu tõttu on tiivalöökide sagedus suur, näiteks tirgul 8 lööki sekundis. Lennul pööramisel ei kasuta alklased tüürina saba, mis on lühike, vaid jalgu. Seetõttu on alklased õhus kohmakad ega suuda röövlindude eest kõrvale põigelda. Sel põhjusel eelistavad nad pageda vette sukeldudes.[1]

Veest tõusevad alklased lendu pärast pikka hoojooksu, mille jooksul nad pladistavad tiibadega vastu vett. Tasaselt maapinnalt ei suudagi nad lendu tõusta, ainult järsaku servalt või kaldpinnalt. Maad mööda kõnnivad alklased kohmakalt vaarudes.[1]

Alklased ujuvad ja sukelduvad hästi ja kiiresti. Vee all ujudes ei kasuta nad jalgu, vaid tiibu nagu pingviinid. Seejuures teevad nad 15–20 tiivalööki minutis. Vee alla jäävad nad keskmiselt 30–40 sekundiks, kuid võivad vee all viibida isegi üle minuti. Vees on nad palju osavamad kui õhus: nad suudavad kiiresti ja osavalt liikumissuunda muuta ning teha keerukaid pöördeid ja haake.[1]

Fossiilseid alklasi tuntakse alates eotseenist. Nüüdisaegseid liike on leitud alates pleistotseenist.[1]

Nüüdisajal elavate alklaste suurus ja kehapikkus ulatub 85 g ja 15 cm (kääbusörd (Aethia pusilla) kuni 1 kg ja 45 cm-ni (põhjatirk (Uria lomvia)).

Esimesena kirjeldas alklaste perekonda William Elford Leach 1820.

Perekonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Loomade elu", 6. kd, lk 248