Ludvig Schmidt
Ludvig Schmidt (24. november 1894 Tallinn – 23. veebruar 1982 Tallinn) oli eesti keemik ja. Tallinna Polütehnilise Instituudi rektor.
Ta lõpetas aastal 1913 Tallinna Nikolai I Gümnaasiumi ja aastal 1919 Petrogradi Ülikooli loodusteaduste osakonna. Aastal 1930 lõpetas ta Leningradi Riikliku Ülikooli füüsikalise keemia erialal. Aastal 1940 kaitses ta keemiakandidaadi väitekirja, samal aastal sai ta ka dotsendiks.
Ta oli aasatel 1922–1930 Lääne Vähemusrahvuste Kommunistliku Ülikooli Leningradi osakonna reaalainete õppejõud ja kateedri juhataja. Aastatel 1930–1942 oli ta Leningradi Riikliku Ülikooli ja Leningradi Keemilise Tehnoloogia Instituudi õppejõud, dotsent. Aastatel 1942–1944 oli ta Kaasani Keemilise Tehnoloogia Instituudi dotsent.
Aastatel 1944–1979 oli ta mitmetes ametites Tallinna Polütehnilises Instituudis: aastatel 1944–1951 ja 1960–1964 oli ta füüsikalise keemia/füüsikalise ja kolloidkeemia kateedri dotsent, aastatel 1974–1979 oli ta samas kateedris vanemteaduriks, lisaks oli ta aastatel 1944–1946 keemia-mäeteaduskonna dekaan ja aastatel 1946–1951 Tallinna Polütehnilise Instituudi asedirektor õppe- ja teadustöö alal. Aastatel 1951–1959 oli ta Tallinna Polütehnilises Instituudi direktor. Aastatel 1964–1968 oli ta anorgaaniliste ainete kateedris dotsent.
Schmidt on uurinud tasakaalu ja assotsiatiivseid nähtusi lahustes; ta on koostanud õppevahendeid.
Ta oli aastast 1939 NLKP liige, ta oli EKP Tallinna linna- ja rajoonikomitee liige. Aastatel 1955–1959 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu IV koosseisu saadik.
Ludvig Schmidt suri aastal 1982 ja ta maeti 2. märtsil 1982 Metsakalmistule[1].
Tunnustused [muuda]
- medal "Ennastsalgava töö eest Suures Isamaasõjas"
- 1950 orden Austuse märk
- 1952 Tööpunalipu orden
- Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjad
