Louis Armstrong

Allikas: Vikipeedia
Louis Armstrong restored.jpg

Louis Armstrong (4. august 19016. juuli 1971) oli USA džässtrompetist ja laulja.

Ta oli pärit New Orleansist Louisianas.

Trompeti- ja kornetivirtuoosina alustas ta juba 1920. aastate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven. Ta avaldas jazzi arengule tugevat mõju, muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. Tal oli kergesti äratuntav sügav ja veidi kärisev trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes oskuslikuks improviseerimiseks, muutes laulu meloodiat ja sõnu vastavalt väljendusvajadusele.

Tema karismaatiline lavakäitumine ja hääl olid tuntud peaaegu sama palju kui trompetimäng. Karjääri lõpul 1960. aastatel peeti teda mitte ainult džässi, vaid kogu popmuusika tugevaks mõjutajaks. Ta oli üks esimestest mustanahalistest meelelahutajatest, kellel õnnestus edu saavutada nii, et tema nahavärv jäi muusika järel teisejärguliseks. See võimaldas talle ligipääsu Ameerika ühiskonna kõrgematesse ringkondadesse, kuhu mustanahalistel tavaliselt eriti asja polnud. Kuigi ta ei politiseerinud oma rassi kunagi avalikult, oli ta võrdsete õiguste tugev pooldaja.

Armstrong oli vabamüürlane ja kuulus Montgomery looži nr 18.[1]

Nimi ja sünniaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Armstrong eelistas, et tema eesnime hääldataks [luui] (Louie), mitte [luuis].[2] 1920. aasta rahvaloendusel registreeriti tema nimeks Lewie. Mitmetel kontserdilindistustel on kuulda, kuidas teda laval Louie'ks kutsutakse. Rahvaloenduse ja ristimisdokumentide järgi tal teist eesnime polnud, kuigi 1949. aastal nimetas ajakiri Time selleks Danieli.

Armstrong on öelnud, et ta pole kindel, millal ta sündinud on. Ta tähistas sünnipäeva 4. juulil. Tavaliselt ütles ta avalikult oma sünniaastaks 1900, kuigi ametlikes dokumentides oli kirjas 1901. Tema õige sünnikuupäev selgus tema ristimisega seotud roomakatoliku kiriku dokumentidest.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Armstrong sündis New Orleansis vaeses peres. Tema vanavanemad olid olnud orjad. Ta kasvas üles vaesuses karmis linnaosas. Tema isa William Armstrong jättis perekonna maha, kui Louis oli veel laps, ja läks teise naise juurde. Tema ema Mary Albert jättis Louis' ja tema noorema õe Beatrice'i vanaema Josephine Armstrongi hoolde. Viieaastaselt naasis ta elama ema juurde ja nägi isa ainult paraadidel. 11-aastaselt liitus Armstrong poistekvartetiga, kes laulis tänavatel. Kornetimängija Bunk Johnson õpetas teda kuulmise järgi mängima. Tööd sai ta leedu-juudi päritolu Karnofskyte perekonnalt, kes kohtlesid teda nagu perekonna liiget, teades, et ta kasvas ilma isata. Armstrong kirjutas hiljem enda ja Karnofsky perekonnast memuaare, kus ta kirjeldab avastust, et see perekond oli diskrimineerimise ohver. Armstrong täiustas oma kornetimänguoskust, esinedes New Orleansi Maja värviliste kodutute bändis, kuhu teda mitu korda saadeti korrarikkumiste tõttu. Professor Pete Davis hakkas innustama distsipliin ja õpetama iseõppinud Armstrongi. 19. märtsil 1918 abiellus Louis Daisy Parkeriga, nad lapsendasid kolmeaastase poisi Clarence Armstrongi. 20-aastaselt õppis Armstrong nooti lugema ja oli üks esimestest džässimängijatest kes lisasid muusikale oma iseloomu ja stiili. 1922 rändas ta Chicagosse, kuhu teda kutsus tema õpetaja Joe Oliver, et liituda tema Kreooli Jäzzi Bändiga, kus ta teenis piisavalt et ülalpidada ennast ainult muusikaga. Oliveri bänd oli kõige mõjukam bänd Chicagos ja Louise elas nagu kuningas linnas mis oli jäzzi universumi keskel, sellel ajal oli tema ajaviiteks nostalgiliste kirjade kirjutamine oma sõpradele Uues Orleanis. Oma teise naise, Lil Hardin Armstrongi, mõjul lahkus Armstrong Oliveri bändist ja mängis kirikus klassikalist muusikat oma klaverioskuse arendamiseks ning kandis peenemat riietust. 1924. Armstrong ja Oliver jätsid hüvasti 1924. Varsti tuli Armstrongile kutse mängida Fletcher Henderson orkestris, Armstrong muutis pilli trompetiks et paremini segunema teiste muusikutega. Armstrong naasis Chicagosse aastal 1925, sest tema ja tema naise arvates takistas Hendersoni orkester tema kunstilist arengut. Pärast Lilist lahkuminekut mängis Armstrong Sunset Café’s Al Capone partneri jaoks, seal sai ta headeks sõpradeks Earl Hinesiga. Pärast töötamist Connie Inn’is New Yorgis kolis Armstrong aastal 1930 Los Angelesse, et otsida uusi võimalusi. Seal mängis ta New Cotton Clubis mida tihti külastasid tähed nagu Bing Crosby. 1931 mängis Armstrong oma esimeses filmis "Ex-Flame". Sama aasta lõpus naasis ta Chicagosse ja mängis Guy Lombardo stiili bändides kuni rahvasumm nõudis tema lahkumist, külastas ta New Orleani ja oma vanu sõpru. Pärast tuuri üle riigi jälitatud rahvahulga poolt põgenes ta Euroopasse. Ühendriikidesse naasmise järel korraldas ta mitu väsitavat turneed mille lõpuks oli ta ära raiskanud oma raha ja palkas uue mänedžeri kes hakkas lahendama tema seaduslikud probleemid ja laenud. Ta lõpuks lahutas Lil’ist aastal 1938 ja abiellus oma tüdruksõbra Alphaga. Pärast mitu aastat rändamist jäi Louis elama Queensi, New Yorgis aastal 1943 oma neljanda naisega Lucille. Järgmised 30 aastat mängis oma kuueliikmelises bändis, mis loodi 13. augustil 1947 ja kuhu kuulusid erinevatel aegadel Earl "Fatha" Hines, Barney Bigard, Edmond Hall, Jack Teagarden, Trummy Young, Arvell Shaw, Billy Kyle, Marty Napoleon, Big Sid Catlett, Cozy Cole, Tyree Glenn, Barrett Deems, Joe Darensbourg ja Danny Barcelona. Armstrong oli esimene Jazzi muusik, kelle pilt tükiti Time Magazine kaanele 21. veebruaril 1949. Aastal 1964 salvestas ta oma kõikide aegade kõige rohkem müüdud laulu "Hello, Dolly". Laul jõudis esikohale popmuusika edetabelis Pop Chart, eemaldades Beatlesid kohalt, mida nad olid hoidnud 14 nädalat järjest. Armstrong suri 6. juulil 1971.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]