Ljudmila Zõkina

Allikas: Vikipeedia
Ljudmila Zõkina (vasakul)

Ljudmila Zõkina (vene Людмила Георгиевна Зыкина) (10. juuni 1929, Moskva1. juuli 2009, Moskva) oli vene laulja, vene romansside esitaja, NSV Liidu rahvakunstnik (1973).

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Zõkina sündis tööliste perekonnas. Sõjajärgsetel aastatel töötas ta Moskva masinaehitustehases ja Moskva psühhiaatriahaiglas.

Tema lauljatee sai alguse 1947. aastal, kui ta osales ülevenemaalisel noorte artistide konkursil. Alates 1960. aastast oli Zõkina Moskontserdi solist.

1969 lõpetas ta M. Ippolitov-Ivanovi nimelise Moskva muusikakooli.

1960ndatel esines lauljatar Los Angeleses vene emigrantidele ja kohtus seal ka ansambliga The Beatles. Muusikud kinkisid Zõkinale hõbedase risti, mis lauljatari sõnul tõi talle õnne.

Lisaks Venemaale oli Zõkina populaarne ka paljudes teistes maades, eriti Aserbaidžaanis, kus ta esines korduvalt. 1972. aastal anti talle Aserbaidžaani NSV rahvakunstniku aunimetus.

Ljudmila Zõkina maeti 4. juulil 2009 Moskva Novodevitšje kalmistule.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vene meedia on Zõkinat nimetanud vene laulu kehastuseks, kes on täielikult varjutanud kõik teised rahvalike laulude esitajad.

1930. ja 1940. aastatel oli vene rahvalaulude kuulsaim esitaja Lidija Ruslanova, kelle 1950. aastail vahetas välja Zõkina. Tema hääl sobis tämbri poolest kõige paremini kokku bajaani ja rahvalike keelpillidega.

1977 asutas ta riikliku akadeemilise vene rahvalaulu ansambli "Rossija".

Lauljatar kirjutas oma elust kolm raamatut. Zõkina kehastas jõulise temperamendi ja võimsate emotsioonidega tugevat ja lihtsat vene naist.

Välismaal aplodeerisid Zõkinale sellised poliitikud nagu Jawaharlal Nehru, Indira Gandhi, Urho Kaleva Kekkonen, Charles de Gaulle, Helmut Kohl, kultuuritegelased nagu Charlie Chaplin, Mireille Mathieu, Charles Aznavour, Frank Sinatra, Jean-Paul Belmondo, Louis de Funes, Marc Chagall, Van Cliburn, ansamblid The Beatles ja Boney M. Tema loomingut armastasid ka sellised tuntud inimesed, nagu NLKP Keskkomitee peasekretär Leonid Brežnev ja NSV Liidu kultuuriminister Jekaterina Furtseva.

Plaadid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Zõkina esitatud lauludega heliplaatide kogutiraaž on 6 miljonit eksemplari. 1997 ilmus tema laulude antoloogia - 15 CD-plaati. 2004. aastal anti tema laulud välja 20 CD-plaadil. Zõkina repertuaaris oli üle 2000 laulu.

Eraelu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ljudmila Zõkina oli abielus 4 korda, viimase mehe, Viktor Gridiniga elas ta koos 17 aastat.

Huvitavat[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Zõkina on esinenud gastrollidega 92 maailma riigis.
  • Lauljatar on rääkinud, et sõitis kogu elu Volgaga, kuigi on alati tahtnud sõita Peugeot'ga. Tal oli küll Меrcedes, aga see varastati ära.

Autasud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Preemiad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aunimetused[muuda | redigeeri lähteteksti]