Linnugripp

Allikas: Vikipeedia
Värvitud TEM pilt linnugripiviirusest (kuldne) epiteelirakkudes (rohelised) (Allikas: Dr. Erskine Palmer).

Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on viirushaigus, mis tabab peamiselt kodulinde (kanu, hanesid, parte jt), harvem ka sigu.

Teatud tüüpi lindude gripi viirus võib nakatada ka teisi imetajaid, sh on viirusetüüp A(H5N1) ohtlik inimestele.[1]

Kodulindude haigestumus ja suremus sõltub viirusetüvest. Eriti kõrge patogeensusega linnugripi korral on lindude suremus praktiliselt täielik.

Looduses kannavad nakkust edasi eeskätt rändavad veelinnud, kes ise seda taudi tihti ägedas vormis ei põe. Viirus levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ja vee kaudu; seda võivad edasi kanda koerad, kassid, närilised ja ka inimesed, samuti saastunud transpordivahendid jt esemed. Viirus püsib väliskeskkonnas elujõulisena mitmeid nädalaid, kuid hävib kiiresti kuumutamisel üle 75°C ning levinumate desinfektantide toimel.

Haiguse kliinilisteks tunnusteks on lindude uimasus, isutus, hingeldamine, kõhulahtisus, harja, lokutite ja näopiirkonna turse, täppverevalumid limaskestadel ning äkksurm.

Linnugripi levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maailma Loomade Tervise Organisatsioon OIE avaldab koduleheküljel informatsiooni ka linnugripi (ja selle tüvede) levikuga seonduvalt.[2]

A(H5N1)viirustüvi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnugripp viirustüvi A(H5N1)inimesel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänaseks on teada, et linnugripp levib nii lindudelt inimestele kui ka inimeste hulgas. Inimeste kaudu levib linnugripiviirus A(H5N1) piisknakkusena ja piisktuumadena, nii otseses kui kaudses kontaktis nakkusallikaga ja ka ise kätega nakkustekitaja konjunktiivide limaskestale või ülemistesse hingamisteedesse viies. Viirus paljuneb arvatavasti maosooletraktis.[3]

Inkubatsiooniperiood on 2 — 6 päeva.

Haigusnähud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnugrippi A (H5N1) nakatunud patsientide esimesteks haigusnähtudeks on kehatemperatuuri tõus üle 38 ºC ja alumiste hingamisteede sümptomid, diarröa, oksendamine, kõhuvalu, pleuravalu, ninaverejooks, igemete veritsemine jt.

Esimesel võimalusel pöörduda perearsti poole ehk EMOsse, et arst määraks sobiva ravimikuuri viirusevastaste ravimitega.

Suremus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suremus on kõrge ka haiglaravil olnud patsientide puhul.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Mari Järvelaid, Linnugripp A(H5N1) inimesel – mis on teada senisest kogemusest, Eesti Ekspressi Kirjastuse AS, Moodne Meditsiin, detsember 2005, Veebiversioon (vaadatud 11.01.2014)
  2. World Organization of Animal Health.
  3. Mari Järvelaid, Linnugripp A(H5N1) inimesel – mis on teada senisest kogemusest, Eesti Ekspressi Kirjastuse AS, Moodne Meditsiin, detsember 2005, Veebiversioon (vaadatud 11.01.2014)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]