Larissa Latõnina

Allikas: Vikipeedia
Larysa Latynina.jpg
Larissa Latõnina (2000)
Olympic flag.svg
Kuld 1956 toenghüpe
Kuld 1956 vabaharjutus
Kuld 1956 mitmevõistlus
Kuld 1956 naiskond
Kuld 1960 vabaharjutus
Kuld 1960 mitmevõistlus
Kuld 1960 naiskond
Kuld 1964 vabaharjutus
Kuld 1964 naiskond
Hõbe 1956 rööbaspuud
Hõbe 1960 rööbaspuud
Hõbe 1960 poom
Hõbe 1964 toenghüpe
Hõbe 1964 mitmevõistlus
Pronks 1956 naiskondlik
vahendiharjutus
Pronks 1960 toenghüpe
Pronks 1964 poom
Pronks 1964 rööbaspuud
Continents.svg
Kuld 1954 naiskond
Kuld 1958 toenghüpe
Kuld 1958 poom
Kuld 1958 rööbaspuud
Kuld 1958 mitmevõistlus
Kuld 1958 naiskond
Kuld 1962 vabaharjutus
Kuld 1962 mitmevõistlus
Kuld 1962 naiskond
Hõbe 1958 vabaharjutus
Hõbe 1962 toenghüpe
Hõbe 1962 poom
Hõbe 1966 naiskond
Pronks 1962 rööbaspuud
Europe continents black.svg
Kuld 1957 toenghüpe
Kuld 1957 poom
Kuld 1957 rööbaspuud
Kuld 1957 vabaharjutus
Kuld 1957 mitmevõistlus
Kuld 1961 vabaharjutus
Kuld 1961 mitmevõistlus
Hõbe 1961 poom
Hõbe 1961 rööbaspuud
Hõbe 1965 poom
Hõbe 1965 rööbaspuud
Hõbe 1965 vabaharjutus
Hõbe 1965 mitmevõistlus
Pronks 1962 toenghüpe

Larissa Semjonovna Latõnina (sündis 27. detsembril 1934 Ukrainas Hersonis) on endine Nõukogude Liidu riistvõimleja.

Larissa Latõnina oli esimene sportlane ja tänapäevani ainus naine, kes on võitnud 9 olümpiakulda. 2008. aasta suveolümpiamängudel jõudis USA ujuja Michael Phelps 14 kuldmedalini. Kuid Latõninal on 18 olümpiamedalit, rohkem kui kellelgi teisel, ja 14 individuaalset medalit, rohkem kui kellelgi teisel.

Larissa Latõnina võitis olümpiamängudelt 18 medalit: 9 kulda, 5 hõbedat ja 4 pronksi. Maailmameistrivõistlustelt võitis ta 14 medalit: 9 kulda, 4 ja 1 pronksi ning Euroopa meistrivõistlustelt 14 medalit: 7 kulda, 6 hõbedat ja 1 pronksi. Kokku võitis ta suurvõistlustelt 46 medalit: 25 kulda, 15 hõbedat ja 6 pronksi.

Lapsena õppis ta balletti, kuid läks üle võimlemisse pärast tema õpetaja lahkumist Hersonist. 1953 astus ta pärast keskkooli lõpetamist Kiievi Polütehnilisse instituuti, jätkates treeninguid.

1956. aasta suveolümpiamängudel Melbourne'is võitis Latõnina 4 kulda, ühe hõbeda ning ühe pronksi. Siiski polnud ta edukaim naisvõimleja, sest Ágnes Keleti Ungarist kogus 4 kuld- ja 2 hõbemedalit. Edu eest olümpiamängudel pälvis ta 1956 NSV Liidu teenelise meistersportlase aunimetuse.

Väga edukad olid talle 1957. aasta Euroopa meistrivõistlused riistvõimlemises Bukarestis, kus ta võitis kõik 5 kulda (naiskonnaarvestust polnud), ja 1958. aasta maailmameistrivõistlused riistvõimlemises Moskvas, kus ta võitis 5 kulda 6 võimalikust. 1960. aasta suveolümpiamängudel Roomas võitis Larissa Latõnina kolm kulda, kaks hõbedat ning ühe pronksi.

1964. aasta suveolümpiamängud Tōkyōs, kus ta võitis veel kaks kulda, kaks hõbedat ja kaks pronksi, jäid talle viimasteks.

Pärast sportlaskarjääri lõpetamist sai temast Nõukogude Liidu riistvõimlemisnaiskonna treener ja sellena ta töötas kuni 1977. aastani. Ta organiseeris Moskvas toimunud 1980. aasta suveolümpiamängude riistvõimlemisvõistlusi. Edu eest olümpiamängudel pälvis ta 1972 NSV Liidu teenelise treeneri aunimetuse.

Nõukogude Liit on autasustanud Latõninat Lenini ordeniga (1957), Rahvaste sõpruse ordeniga ja kolme ordeniga "Austuse märk" (1960, 1965, 1972).

1989. aastal sai ta Rahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt hõbedase aumärgi.

Venemaa on Latõninat autasustanud ordeniga "Austuse märk" (1999) ja selle andis talle 7. märtsil 2000 üle Vladimir Putin isiklikult. Lisaks pälvis Latõnina ordeni "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu (2004) ja III järgu (2010).

Ukraina autasustas Latõninat 2002 Vürstinna Olga ordeni III järguga

1998 arvati Latõnina rahvusvahelisse riistvõimlemise kuulsuste halli.

Latõnina on Rahvusvahelise Leonardo klubi liige. Klubis on 2012. aasta seisuga 38 liiget, kõik endised väljapaistvad teadlased, sportlased, kosmonaudid või muud kultuuritegelased. See klubi on ekspertnõukogu, kes annab maailma poliitikategelastele Rahvusvahelist Leonardo preemiat. 2012. aasta seisuga on selle pälvinud 13 isikut, neist 3 Venemaalt.