Kiivitaja
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Kiivitaja (perekond) |
| Kiivitaja | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Vanellus vanellus (Linnaeus, 1758) |
||||||||||||||
| Sünonüümid | ||||||||||||||
|
Tringa vanellus Linnaeus, 1758 |
Kiivitaja (Vanellus vanellus) on tülllaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Sisukord |
[redigeeri] Välimus
Kiivitaja 28–31 cm pikkune, tiibade siruulatus on 67–72 cm. Sulestik on põhiliselt must-valge, ülapool roheka läikega. Tiivaotsad on ümara kujuga, peas on suletutt.
[redigeeri] Levik
Kiivitaja pesitseb Euraasia parasvöötmes. Valdavas osas levilast on kiivitaja rändlind, talvitusalad ulatuvad Põhja-Aafrika, India põhjaosa ning Hiinani. Lääne-Euroopa populatsioon on paikne.
[redigeeri] Pesitsemine
Kiivitaja pesitseb madala taimestikuga avamaastikes – põldudel (eelistades suviviljapõlde), erinevatel rohumaadel ja soodes. Vähese vooderdusega pesa asetseb maapinnal. Täiskurnas on neli rohekasbeeži, tumepruuni mustriga muna.
[redigeeri] Toitumine
Kiivitaja toiduks on selgrootud: putukate valmikud ja vastsed, limused, väheharjasussid.
[redigeeri] Rahvapärased nimed
Kiivitajat on nimetatud tema iseloomuliku häälitsuse ning agressiivse käitumise järgi: hirmutaja, kiiber, kiivit, poola kana, tillvitt[1], vaenulind.
[redigeeri] Varia
2001. aastal valis Eesti Ornitoloogiaühing kiivitaja aasta linnuks. Sel puhul ilmus Eesti Postilt 4. aprillil postmark ja esimese päeva ümbrik.
[redigeeri] Viited
- ^ Jaanus Elts. Kiivitaja on selle aasta lind, Eesti Loodus