Kiivitaja

Kiivitaja
	;
	;
Kaitsestaatus
	; Ohulähedane (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Kurvitsalised Charadriiformes;
Sugukond	Tülllased Charadriidae;
Perekond	Kiivitaja Vanellus;
Liik	Kiivitaja;
Binaarne nimetus
	Vanellus vanellus; (Linnaeus, 1758)
	; Kiivitaja levila: sinine = talvitusala ja koondumispaigad, kollane = pesitsusala, roheline = mõlemad, paigalind
Sünonüümid
	Tringa vanellus Linnaeus, 1758

See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Kiivitaja (perekond)

Kiivitaja (Vanellus vanellus) on tülllaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Kiivitaja on 28–31 cm pikkune. Ta tiibade siruulatus on 67–72 cm. Sulestik on põhiliselt must ja valge, ülapool roheka läikega. Tiivaotsad on ümara kujuga. Peas on kiivitajal suletutt.

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Kiivitaja pesitseb Euraasia parasvöötmes. Valdavas osas levilast on kiivitaja rändlind, talvitusalad ulatuvad Põhja-Aafrika, India põhjaosa ja Hiinani. Lääne-Euroopa populatsioon on paikne.

Eestis hinnatakse kiivitaja pesitsusaegset arvukust 40 000–60 000 paarile.^[2]

Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Kiivitaja pesitseb madala taimestikuga avamaastikel – põldudel (eelistades suviviljapõlde), rohumaadel ja soodes. Vähese vooderdusega pesa asetseb maapinnal. Täiskurnas on kolm või neli rohekasbeeži, tumepruuni mustriga muna.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Kiivitaja toiduks on selgrootud: putukate valmikud ja vastsed, limused, väheharjasussid.

Rahvapärased nimetused[muuda | muuda lähteteksti]

Kiivitajat on nimetatud tema iseloomuliku häälitsuse ning agressiivse käitumise järgi järgmiselt: hirmutaja, kiiber, kiivit, poola kana, tillvitt^[3] ja vaenulind.

Kaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvaheline Looduskaitseliit hindas kiivitaja 2015. aastal võrdlemisi kiire arvukuse vähenemise tõttu ohulähedaste liikide hulka.^[1] Tema arvukuse vähenemist põhjustab põllumajanduspraktikate muutused.