Kiivitaja

Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Kiivitaja (perekond)

Kiivitaja
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Linnud Aves Selts: Kurvitsalised Charadriiformes Sugukond: Tülllased Charadriidae Perekond: Kiivitaja Vanellus Liik: Kiivitaja
Ladinakeelne nimetus
Vanellus vanellus (Linnaeus, 1758)
Sünonüümid
Tringa vanellus Linnaeus, 1758

Kiivitaja (Vanellus vanellus) on tülllaste sugukonda kuuluv linnuliik.

[redigeeri] Välimus

Kiivitaja 28–31 cm pikkune, tiibade siruulatus on 67–72 cm. Sulestik on põhiliselt must-valge, ülapool roheka läikega. Tiivaotsad on ümara kujuga, peas on suletutt.

[redigeeri] Levik

Kiivitaja levila: sinine = talvitusala ja koondumispaigad, kollane = pesitsusala, roheline = mõlemad, paigalind

Kiivitaja pesitseb Euraasia parasvöötmes. Valdavas osas levilast on kiivitaja rändlind, talvitusalad ulatuvad Põhja-Aafrika, India põhjaosa ning Hiinani. Lääne-Euroopa populatsioon on paikne.

[redigeeri] Pesitsemine

Kiivitaja pesitseb madala taimestikuga avamaastikes – põldudel (eelistades suviviljapõlde), erinevatel rohumaadel ja soodes. Vähese vooderdusega pesa asetseb maapinnal. Täiskurnas on neli rohekasbeeži, tumepruuni mustriga muna.

[redigeeri] Toitumine

Kiivitaja toiduks on selgrootud: putukate valmikud ja vastsed, limused, väheharjasussid.

[redigeeri] Rahvapärased nimed

Kiivitajat on nimetatud tema iseloomuliku häälitsuse ning agressiivse käitumise järgi: hirmutaja, kiiber, kiivit, poola kana, tillvitt^[1], vaenulind.

[redigeeri] Varia

2001. aastal valis Eesti Ornitoloogiaühing kiivitaja aasta linnuks. Sel puhul ilmus Eesti Postilt 4. aprillil postmark ja esimese päeva ümbrik.

[redigeeri] Viited

[redigeeri] Välislingid

• Kiivitajaga postmargi kirjeldus Eesti Posti kodulehel

Commonsi pildid, videod, helifailid:

Kiivitaja