Langerhansi rakud

Allikas: Vikipeedia

Langerhansi rakud on paljude imetajate epidermise sarvkihis ja suu, eesnaha ning tupe limaskestas ja tüümuses elunevad suuretuumalised paljude haaradega dendriitrakud.

Langerhansi rakkude olemasolu, areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia, mutatsioonid, rakud ja molekulid ning apoptoos ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Langerhansi rakud pärinevad tõenäoliselt luuüdist.

Langerhansi rakkude ülesanded sarnanevad osalt makrofaagide omadega: antikehade kogumine, töötlemine ja antigeenide esitlemine lümfotsüütidele. Langerhansi rakud osalevad T-rakkude vahendusel immuunvastuses.

Langerhansi rakud võivad liikuda lümfisõlme.

Langerhansi rakud liigitatakse lümfoid(-immuun)süsteemi.

Langerhansi rakud võivad toimida HI-viirusesse nakatumisel (sugulisel teel) reservuaarina ja esitleda HIV-antigeene CD4 retseptoritele transportimaks neid CD4+ lümfotsüütidesse.

Langerhansi rakke seostatakse Langerhansi rakkude histiotsütoosiga ja allergilise kontaktdermatiidiga.

Langerhansi rakud on nimetatud nende avastaja Saksa arsti ja patoloogi Paul Langerhansi (1847 – 1888) auks. Paul Langerhans avastas Langerhansi rakud 1868 (olles 21 aastane arstitudeng) liigitas need närvikoe struktuuride hulka kuuluvaiks.

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Langerhans cell seisuga 28.07.2014.