Karl Miil

Allikas: Vikipeedia
Karl Miil

Karl Miil (14. juuli (26. juuli uue kalendri järgi) 1897 Keava, Rapla kihelkond, Harjumaa[1]29. oktoober 1933[2]) oli Eesti sõjaväelane (kapten). Ta oli Eesti Vabaduse Risti II liigi 3. järgu kavaler.

Karl Miil sündis lasterikkas peres (kokku 8 last).

Aastatel 19141916 töötas algkooliõpetajana.

Õppis Gattšina ja Vilno sõjakoolis.

Eesti sõjaväkke astus 1918 ja teenis kuni 1920. aastani Rakvere 5. jalaväepolgus. Osales Vabadussõjas, Paju lahingus sai haavata. Teenis veel ühe aasta 2. piiriküti pataljonis, misjärel ta teenistusest vabastati[3].

Piirivalve teenistusse astus 1923. aastal. Ta oli üks esimesi neist meestest, kes võtsid merel kinni suured piirituselaevad mitmekümne tuhande liitri piiritusega. Teenis Valga, Loksa ja (kõige kauem) Paldiski piirivalve rajooniülemana. Ta oli üks vanematest piirivalve ohvitseridest.[4]

Oli Paldiski Vabadusristi vendade osakonna asutaja ja esimees.

Karl Miil oli abielus, peres kasvas 2 tütart.

Haigestus gangreeni, mistõttu tuli jalg amputeerida. Vahetult pärast seda ta suri.

Karl Miil maeti Tallinnasse Kaitseväe kalmistule, matustel osalesid lisaks kohtu- ja siseminister Johan Müllerile palju kõrgemaid ohvitsere, samuti teisi kaitseväelasi ja piirivalvureid.[2]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Personaalraamat EAA.1219.1.196, 1885–1902, lk 131
  2. 2,0 2,1 Maaleht (Tallinn: 1929–1935), nr 130, 4. november 1933, lk 1
  3. Päevaleht (Tallinn: 1905–1940) nr 297, 30. oktoober 1933, lk 3
  4. Maa Hääl (Tallinn: 1932–1940) nr 129, 1. november 1933, lk 5

Pildimaterjal[muuda | redigeeri lähteteksti]