Johann Below

Allikas: Vikipeedia

Johannes Below (ka Johannes Below; 1601 Rostock27. detsember 1668 Rostock) oli Saksamaal ja Eestis tegutsenud arst, Tartu Ülikooli rektor.

Below astus Rostocki ülikooli 1618. aastal. 1628. aastal kaitses ta seal doktorikraadi väitekirjaga "De variolis et morbillis" (juhendaja Jacob Fabricius).[1] 1632–1642 oli Below Tartu Ülikooli arstiteaduse professor, 1633–1642 Tartu õukohtu- ja linnaarst. 1634. ja 1641. aastal oli ta Tartu Ülikooli rektor.

1643. aastal lahkus Johann Below Tartust ja siirdus uude ametisse Vene tsaari Mihhail Fjodorovitši, hiljem ka tolle järeltulijate Aleksei Mihhailovitši ja Fjodor Aleksejevitši ihuarstina. 1651. aastal pöördus ta tagasi Saksamaale, kus asus elama Lübeckisse.

Sugulased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johann Belowi vend oli Bernhard Below, Rootsi kuninganna Kristiina ning kuningate Karl X Gustavi ja Karl XI ihuarst. Vennapoeg Jakob Friedrich Below oli samuti arst, Tartu Ülikooli rektor 1696-97, pärast Poltaava lahingus vangilangemist Peeter I õukonnaarst.

Allmärkus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Johann Below aastal Rostock Matrikelportal

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Svenskt biografiskt lexikon", kd 3 (1922), lk 131 jj.
Eelnev:
Academia Gustaviana rektor - Heinrich Hein (1633-1634)
Academia Gustaviana rektor
Johann Below

1634
Järgnev:
Academia Gustaviana prorektor
Michael Savonius (1634-1635)
Eelnev:
Academia Gustaviana rektor - Heinrich Hein (1639-1640)
Academia Gustaviana rektor
Johann Below

1641
Järgnev:
Academia Gustaviana rektor
Andreas Virginius (1641-1642)