Heinrich Hein

Allikas: Vikipeedia

Heinrich Hein (1590 Rostock1666) oli Liivimaa usu- ja õigusteadlane, korduvalt Tartu Ülikooli rektor.

Ta oli aastail 16321656 Tartu Ülikooli esimene õigusteaduse professor, Taabri mõisnik.

Samuti tegutses Hein Tartu õuekohtu assessorina. Sellekohane soovituskiri Rootsi kantslerilt Axel Oxenstiernalt Liivimaa kindralkubernerile Gabriel Bengtsson Oxenstiernale pärineb 12. veebruarist 1646.[1]

Hein oli roosiristlane ning seisis lähedal liikumise juhile Johann Valentin Andreaele, kellga ta oli kirjavahetuses. Tartuski püüdis ta rajada roosiristlaste ringi.[2]

Heinile kuulus Tartu-lähedane Taabri mõis (saksa keeles Anrepshof). 1646. aastal kinnitas Rootsi kuninganna Kristiina Heini õigusi tollele mõisale.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Uku Masing "Roosiristlane Tartus", rmt: "Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohast", Tartu, 1993, lk 427–428
Eelnev:
Andreas Virginius
Academia Gustaviana rektor
16331634
Järgnev:
Johann Below
Eelnev:
Andreas Virginius
Academia Gustaviana rektor
16391640
Järgnev:
Johann Below
Eelnev:
Andreas Virginius
Academia Gustaviana rektor
16481649
Järgnev:
Salomon Matthiae (1649–1650)
Eelnev:
Johannes Stiernstråle (1654–1655)
Academia Gustaviana rektor
16551656
Järgnev: