Heinrich Hein
Allikas: Vikipeedia
 |
Selles artiklis puuduvad viited. Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid. |
Heinrich Hein (1590 Rostock – 1666) oli Liivimaa usu- ja õigusteadlane, korduvalt Tartu Ülikooli rektor.
Ta oli aastail 1632–1656 Tartu Ülikooli esimene õigusteaduse professor, Taabri mõisnik.
Samuti tegutses Hein Tartu õuekohtu assessorina. Sellekohane soovituskiri Rootsi kantslerilt Axel Oxenstiernalt Liivimaa kindralkubernerile Gabriel Bengtsson Oxenstiernale pärineb 12. veebruarist 1646.[1]
Hein oli roosiristlane ning seisis lähedal liikumise juhile Johann Valentin Andreaele, kellga ta oli kirjavahetuses. Tartuski püüdis ta rajada roosiristlaste ringi.[2]
Heinile kuulus Tartu-lähedane Taabri mõis (saksa keeles Anrepshof). 1646. aastal kinnitas Rootsi kuninganna Kristiina Heini õigusi tollele mõisale.
Viited [muuda]
- ↑ http://www.riksarkivet.se/default.aspx?id=9699&refid=4095
- ↑ Paavo Matsin "Ühenda pea sabaga" Sirp, 26.10.2007
Kirjandus [muuda]
- Uku Masing "Roosiristlane Tartus", rmt: "Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohast", Tartu, 1993, lk 427–428
| Eelnev: Andreas Virginius |
Academia Gustaviana rektor 1633–1634 |
Järgnev: Johann Below |
| Eelnev: Andreas Virginius |
Academia Gustaviana rektor 1639–1640 |
Järgnev: Johann Below |
| Eelnev: Andreas Virginius |
Academia Gustaviana rektor 1648–1649 |
Järgnev: Salomon Matthiae (1649–1650) |
| Eelnev: Johannes Stiernstråle (1654–1655) |
Academia Gustaviana rektor 1655–1656 |
Järgnev: – |
