Coca-Cola

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kokakoolast; koka all võidakse mõista ka kokapõõsast või kokaiini

Coca-Cola logo
Kokakoola ja jääkuubikutega täidetud kokakoolaklaas.
Coca-Cola reklaamplakat Guatemalas 1996

Coca-Cola ehk kokakoola ehk coca-cola (eesti kõnekeeles ka koka ja koola, inglise keeles ka Coke) on üks karboniseeritud karastusjook, maailma populaarseim karastusjook ning esimene ja populaarseim koolajook.

Coca-Cola ja Coke on USA ettevõttele The Coca-Cola Company (peakontor Atlantas) kuuluvad registreeritud kaubamärgid, mille all turustatakse mitut joogisorti, sealhulgas Coca-Cola Classic ehk Coca-Cola ja Coca-Cola light. Coca-Cola logo on üks maailma tuntumaid kaubamärke ja lääne elulaadi sümbol. Nime osa "Cola" on vaba ning seda kasutatakse ka paljude muude koolajookide nimes.

Atlantas, Georgias valmistati jooki esmakordselt aastal 1886. Coca-Cola leiutaja John Pemberton ei turustanud jooki hästi, kuid firma omandas Asa Candler, kelle firma toodab jooki ka tänapäeval. Candleri ning tema järglaste turundusoskus tegi Coca-Cola USA ning hiljem kogu maailma populaarseimaks karastusjoogiks.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Coca-Cola pudeli esimene versioon (1916)
Villimise tehas Coca-Cola Kanada Ltd 8. jaanuaril 1941 Montreali, Kanada.

Coca-Cola leiutas algsel kujul ameeriklane John Stith Pemberton. Aastal 1888, veidi enne leiutaja surma, omandas apteegisuurkaupmees Asa Griggs Candler 2300 USA dollari eest kõik õigused Coca-Colale. Aastal 1892 asutas ta ettevõtte The Coca-Cola Company. Aastal 1893 laskis Candler Coca-Cola kaubamärgiga kaitsta. Varsti turustas ta oma toodet juba kogu USA-s ning 1896. aastast ka naabermaades.

Atlanta ettevõttel tekkisid fililaalid Los Angeleses, Chicagos, Philadelphias, New Yorgis ja Dallases.

Aastal 1904 laskis Candler ettevõtte peakontoriks rajada hoone Candler Building, mis oli Atlantas esimese hoonena kirikutornist kõrgem. Hoone vundamenti laskis ta paigutada vaskkastikese enda portreega ja pudeli kokakoolaga.


Esmalt müüdi Coca-Colat joogifontäänides, hiljem aga pudelites, mille kuju on saanud tähtsaks kaubamärgi osaks. Coca-Cola, mille retsept on jäänud salajaseks, sisaldas algupäraselt teadmata kogust kokaiini, mis aja jooksul vähenes (0,16 mg unts) aastaks 1906, kui tervisekaitse seadused kitsenesid. Sellegipoolest on kritiseeritud Coca-Colat negatiivsete mõjude eest, sealhulgas on tekkinud linnalegendid. Joogi müügiedul on perioodiliselt olnud ka rivaale, näiteks peamine konkurent Pepsi-Cola.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]