Jäähoki 1952. aasta taliolümpiamängudel

Allikas: Vikipeedia
Jäähoki 1952. aasta suveolümpiamängudel

Korraldaja: Norra NorraOslo
<: Sankt Moritz 1948 Cortina d'Ampezzo 1956 : >
Kanadat esindas Edmonton Mercurys, kes kandis turniiri ajal seda särki
Sven Tumba lööb värava Lääne-Saksamaa vastu, 18. veebruaril 1952. Rootsi võitis 7:3.

Meeste jäähokiturniir 1952. aasta taliolümpiamängudel Norras Oslos oli 7. olümpiaturniir, mis oli ühtlasi 19. maailmameistrivõistlused ja 30. Euroopa meistrivõistlused. Olümpiaturniir toimus 15.25. veebruarini. Enamik matše peeti vastvalminud Jordal Amfi jäähallis, vaid mõned mängud peeti mujal, Dælenenga (Oslos), Kadettangeni (Sandvika), Marienlysti (Drammen) ja Lillestrømi (Lillestrøm) staadionidel. Kanada, keda esindas Edmonton Mercurys, võitis kuuenda olümpiakulla ja tuli 15. korda maailmameistriks. Parima tulemuse saanud Euroopa meeskond Rootsi võitis pronksmedali ja tuli kuuendat korda Euroopa meistriks.

1950. aastal algasid arutelud selle üle, kas jäähoki kaasatakse 1952. aasta taliolümpiamängudele või mitte. Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) otsis kindlust, et osalevad meeskonnad järgivad pigem oma amatööride koodeksit kui Rahvusvahelise Jäähokiföderatsiooni (IIHF) koodeksit, ning soovis ka IIHF-i presidendi Fritz Kraatzi läbirääkimistest välja jätta. IIHF-i endine president W. G. Hardy ja sekretär George Dudley leppisid kokku, et nende tingimuste üle läbirääkimisi ei peeta ega hakata ka Kraatzi tagasi lükkama. Dudley eeldas, et IIHF arutaks selle asemel oma 1952. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste korraldamist, ja väitis, et ilma jäähokit arvestamata oleksid olümpiamängud rahaliselt ebaõnnestunud. 1951. aastal otsustati hoki 1948. aasta mängudega seotud vastuolude tõttu olümpiakavast välja jätta. Samal aastal Rumeenias toimunud ROK-i kongressil see aga taastati. W. G. Hardy pooldas Nõukogude Liidu jäähokikoondise kaasamist eeldusel, et puudub poliitiline sekkumine. Vaatamata tema poolehoiule ei taotlenud Nõukogude võimud õigel ajal turniirile pääsu.

Esimest korda pärast teist maailmasõda lubati Saksamaa Liitvabariigil taas turniirist osa võtta. Seevastu Austria rahvuslik olümpiakomitee laskis 30. novembril 1951 osalemisest teatamise kuupäeva mööda minna. Esimest korda osalesid olümpiaturniiril Soome ja korraldajamaana Norra.

Turniir peeti sarnaselt eelmiste taliolümpiamängudega liigasüsteemis. Kanada võitis oma kuuenda olümpiakulla jäähokis ja tuli ka maailmameistriks. Alles 2002. aastal võidutsesid nad uuesti. Hõbemedal läks USA-le, kes sai leevendada oma pettumust oma kehva esinemise pärast eelmistel olümpiamängudel.

Tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Koht tabelis Riik Kanada USA Rootsi Tšehhoslovakkia Šveits Poola Soome Saksamaa Norra Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Väravate vahe Puktid
1. Kanada Kanada X 3:3 3:2 4:1 11:2 11:0 13:3 15:1 11:2 8 7 1 0 71:14 + 57 15
2. USA USA 3:3 X 2:4 6:3 8:2 5:3 8:2 8:2 4:2 8 6 1 1 43:21 + 22 13
3. Rootsi Rootsi 2:3 4:2 X 0:4 5:2 17:1 9:2 7:3 6:0 8 6 0 2 48:19 + 29 12
4. Tšehhoslovakkia Tšehhoslovakkia 1:4 3:6 4:0 X 8:3 8:2 11:2 6:1 6:0 8 6 0 2 47:18 + 29 12
5. Šveits Šveits 2:11 2:8 2:5 3:8 X 6:3 12:0 6:3 7:2 8 4 0 4 40:40 0 6
6. Poola Poola 0:11 3:5 1:17 2:8 3:6 X 4:2 4:4 4:3 8 2 1 5 21:56 - 35 5
7. Soome Soome 3:13 2:8 2:9 2:11 0:12 2:4 X 5:1 5:2 8 2 0 6 21:60 - 39 4
8. Saksamaa Saksamaa 1:15 2:8 3:7 1:6 3:6 4:4 1:5 X 6:2 8 1 1 6 21:53 - 32 2
9. Norra Norra 2:11 2:3 2:4 0:6 2:7 3:4 2:5 2:6 X 8 0 0 8 15:46 + 31 0
  • Rootsi ja Tšehhoslovakkia olid võrdse punktide ja väravate vahega, seega mängiti lisamäng, mille Rootsi võitis 5:3.

Medalivõitjad[muuda | muuda lähteteksti]

Koht Meeskond Mängijad
Kuldmedal
Kanada
George Abel, John Davies, Billie Dawe, Robert Dickson, Donald Gauf, William Gibson, Ralph Hansch, Bob Meyers, David Miller, Eric Paterson, Thomas Pollock, Allan Purvis, Gordon Robertson, Louis Secco, Francis Sullivan, Robert „Bob“ Watt
Hõbemedal
USA
Ruben Bjorkman, Leonard Ceglarski, Joseph Czarnota, Richard Desmond, André Gambucci, Clifford Harrison, Gerald Kilmartin, John Mulhern, John Noah, Arnold Oss, Robert Rompre, James Sedin, Allen Van, Donald Whiston, Ken Yackel
Pronksmedal
Rootsi
Göte Almqvist, Hans Andersson-Tvilling, Stig Andersson-Tvilling, Åke Andersson, Lars Björn, Göte Blomqvist, Thord Flodqvist, Erik Johansson, Gösta Johansson, Rune Johansson, Sven Johansson, Åke Lassas, Holger Nurmela, Lars Pettersson, Lars Svensson, Sven Thunman, Hans Öberg

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]