Idumealased
Idumealased olid Henriku Liivimaa kroonika järgi 13. sajandi alguses Idumeas elanud rahvas. Idumealasi on mainitud ka paavst Innocentius III 1208. aasta bullas.[1] Henrik kasutab sõna kahes erinevas tähenduses: kohati üldnimetusena kõigi Idumea elanike, rohkem aga spetsiifilisemalt latgalite kõrval Idumeas elanud rahvarühma kohta.[2] Kitsamas tähenduses idumealasi eristatakse reeglina nii latgalitest, keda kroonikas ka lätlasteks nimetatakse, kui liivlastest:
„Pärast seda saadeti ta aga idumealaste juurde, ristides seal õige rohkel arvul nii lätlasi kui idumealasi...“
– HLK, X,15
„Ka idumealased ja lätlased, kes sõtta ei tulnud...“
– HLK, XVI, 5
„... Woldemar [foogt Idumeas], idumealaste ja lätlaste foogt...“
– HLK, XVII, 4
„... süütasid kõik kirikud ümberkaudu, niihästi liivlaste kui idumealaste omad...“
– HLK, XXII, 4
„... laastas rüüstates paljaks lätlaste, idumealaste ja liivlaste maa...“
– HLK, XXII, 4
„... totam omnino Livoniam, Idumeos et Wendos cum media pene parte Lettorum... [kõik liivlased, idumealased ja võndlased koos peaaegu pooltega lätlastest]“
– [1]
Samas leidub kroonikas ka lõik, kus idumealasi justkui liivlasteks peetakse:
„Seejärel läkitab piiskop, rõõmustades liivlaste pööramise ja ristimise üle, preestrid kõigi juurde, niihästi Turaidasse kui Methsepolesse ja Ydumeasse ja Väina äärde...“
– HLK, XI, 2
Toetudes arheoloogia ja läti dialektoloogia andmetele on üldiselt siiski arvatud, et idumealased olid kas liivlased või liivlastele lähedane läänemeresoome hõim.[2][3]. Samas piirkonna ajalooliste kohanimede etümoloogia viitab, et kunagine idumealaste keel võis olla sarnasem pigem lõunaeesti keele kui 19. sajandi Salatsi liivlaste keelega.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Allikad[muuda | muuda lähteteksti]
- Bušs, Ojārs. Vēl daži somugru cilmes vietvārdi Latvijā. Latvijas Universitātes raksti, 727. sējums. Latvijas Universitāte, 2007, lk 39-43.
- Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982.
- Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993.