Harilik saialill

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist, perekonna kohta vaata artiklit Saialill (perekond).

Harilik saialill
Calendula officinalis.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantaae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Astrilaadsed Asterales
Sugukond: Korvõielised Asteraceae
Triibus: Calenduleae
Perekond: Saialill Calendula
Liik: Harilik saialill
Ladinakeelne nimetus
Calendula officinalis
L.

Harilik saialill (Calendula officinalis) on korvõieliste sugukonda saialille perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.

Levila ja kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hariliku saialille looduslikuks levilaks on Euroopa. Eestis kasvatatakse kultuurtaimena. On vähenõudlik taim, mis kasvab edukalt ka poolvarjus.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mahlaka, harunenud ja hästi lehistunud varrega 20–40 cm taim. Alumisel lehed on rootsuks ahenenud ja pool-varreümbrised, ülemised varrelehed rootsutud. Suured korvõisikud on üksikult varte tippudes. Keelõite värvus varieerub kollakasvalgest erekollase ja tumeoranžini. Õisiku südamikus asuvad putkõied võivad olla kollasest mustjaspruunini. Õitseb juulist külmadeni.

Ratasjas vili koosneb hulgast erikujulistest seemnetest, välimised kõverad, keskmised laiatiivalised ja sisemised pisikesed.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saialill on armastatud lõikelill ning võib vaasis püsida nauditavana umbes nädala vältel. Kasvatatakse ka ravim- ja värvitaimena. Saialillest valmistatakse teed, tinktuuri, salvi ja õli. Saialillel on haavu parandav ja põletikuvastane toime.

Saialille viljade moodustumine

Kasvatamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rikkalik õitsemine algab juulist ja kestab sügiseni. Saialill elab üle ka esimesed külmad ja on koos lõvilõuaga üks viimaseid õitsvaid taimi hilissügiseses aias. Eesti oludes kasvatatakse saialille üheaastase suvelillena. Kasvamiseks sobib talle igasugune muld, kuid on ilus ja õitseb rohkelt päikeselisel kohal ja heas mullas. Esimesed õied on kõige suuremad.

Varjulisel kasvukohal või niiskes mullas võib kannatada seen- või muude haiguste tõttu. Kuna saialill kasvab lopsakalt kiiresti, võib teda kasutada peenra täitmiseks.

Kõige kergem on teda paljundada seemnete abil, mis külvatakse avamaale või suurtesse pottidesse. Idaneb temperatuuril 15°C 10–15 päeva. Külvata tihedalt ja harvendada vajadusel, siis saab tugevad, põõsjamad ja rohkesti õitsevad taimed suurte õitega. Sobiv vahekaugus on sõltuvalt sordist 15–30cm. Kui on soov kasvatada saialille potis, siis on mõttekas külvata seemned kohe sinna ja hiljem, pärast seemikute tärkamist harvendada liigsed taimed välja. Külvamisest õitsema hakkamiseni kulub umbes kuus nädalat. Võib külvata paari nädalaste vahedega mitu korda kevadsuve jooksul, siis on ka sügisel kenad taimed aias ilusad vaadata. Saialill moodustab hulgaliselt seemneid ja külvab end ka ise. Isekülvist tärganud taimed ei pruugi enam sarnaneda emastaimega ning on sageli lihtsamad, kuid nii võib saada uusi huvitavaid hübriide.

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saialille peetakse truuduse ja sümpaatia sümboliks. Räägitakse, et prantsuse daamid tegid 15. sajandil väikesi bukette võõrasemadest ja saialilledest – neid nimetati suveniirideks ja nad sümboliseerisid meelde jäänud õnnelikke hetki. Saialill on meeldinud luuletajatele, teda mainib oma loomingus isegi William Shakespeare.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]