Hapu oblikas

Allikas: Vikipeedia
Hapu oblikas
Rumex acetosa (1).jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Nelgilaadsed Caryophyllales
Sugukond: Tatralised Polygonaceae
Perekond: Oblikas Rumex
Liik: Hapu oblikas
Ladinakeelne nimetus
Rumex acetosa
L., 1753
Sünonüümid

Acetosa pratensis Mill.

Hapu oblikas (Rumex acetosa) on mitmeaastane kahekojaline rohttaim tatraliste sugukonnast oblika perekonnast.

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tugevast sammasjuurest kasvab välja kodarik nooljate, terveservaliste, veidi lihakate lehtedega. Ülaosast harunev vars kasvab 30–100 cm kõrguseks. Varasuvel ilmub väikestest punakatest õitest pikk pöörisõisik. Taim õitseb juunist augustini.

Lehed sisaldavad palju oblikhapet, C-vitamiini ja rauda. Park- ja mõruained annavad taimele hapu, kergelt kibeda maitse.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Levinud peaaegu kogu Euroopas ja Aasias ning laialdaselt Põhja-Ameerikas ja Gröönimaal. Eestis tavaline. Kasvab päris- ja looniitudel, kuid ka ranna- ja lamminiitudel, teeservadel, põõsastikes, kraavi-, jõe- ja järvekallastel.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hakitud lehed sobivad toorelt või keedetult suppidesse ja salatitesse. Vene köögis tehakse oblikatest pirukatäidist. Oblikalehtedega saab pehmendada liha ning neid võib kasutada marinaadides sidruni või äädika asemel.

Vähestes kogustes mõjub oblikas verpuhastavalt ja soodustab seedimist. Homöpaatias kasutatakse teda külmetuste ning mao- ja soolestiku haiguste raviks.[1] Suure oblikhappe sisalduse tõttu ei sobi hapuoblikas reumat ja artriiti põdevatele inimestele ja pikaajaliseks kasutamiseks.

Hapu oblikas sobib ka aias varjuliste kohtade haljastamiseks. Punaste roodudega verev oblikas on selleks eriti sobiv.

Juured sisaldavad parkaineid ning neist saadakse punast, lehtedest kollaseid ja rohelisi toone värvi. Hapuoblika lehtede hapu mahlaga saab linastelt ja hõbedast esemetelt ning korvidelt eemaldada rooste-, hallituse- ja tindiplekke.

Vahel muutub niitudel ja põldudel raskesti hävitatavaks umbrohuks. Kui taime on loomade toidus liiga palju, võib esineda mürgistusi.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vana-Rooma arstid kasutasid oblikalehti vett väljutava vahendina. Eriti hinnatud oli oblikas aga 16. sajandi Inglismaal, kuna see oli üks kuningas Henry VIII lemmikuid. Omal kindlal kohal on see taim inglise ja prantsuse köögis tänapäevani. Juba keskajal panid taimetundjad tähele, et oblikas aitab ära hoida skorbuuti. Esimesed uusasukad viisid oblika Põhja-Ameerikasse ja kasvatasid seda New Englandi aedades. Sealt levis oblikas Kanadasse.[2]

Lapimaal kasutati oblikalehti piima hapendamiseks. Seda taime peeti nii oluliseks, et igakevadise rände teekond valiti nii, et möödutaks võimalikult mitmest oblikate kasvukohast.[3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Maitsetaimede leksikon, Maalehe raamat, Slovakkia, 2004
  2. Maailma toiduainete etsüklopeedia, Tallinn, Tea, 2006
  3. McVicar, J., Suuri yrttikirja, Helsinki, WSOY, 2004

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]