HTPC

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Kodukino personaalarvuti

HTPC ehk Home Theatre PC tähendab kodukino-personaalarvutit. HTPC on mõeldud asendama DVD ja Blu-ray-mängijat ning võimalusel ka digibokse, mida kasutatakse pildi edastamisel telerisse. Lisavõimalusena pakub HTPC telesaadete salvestamist ning koduserverist piltide, muusika ja videote edastamist.

Kuna HTPC-del kasutatav tarkvara on üldjuhul vabavaraline ja avatud lähtekoodiga, siis pakub see lisafunktsioone, mida valmistoodetel tavaliselt ei ole: võimaldab esitada väga paljudes vormingutes faile. Ehkki tänapäeval pakutakse häid valmislahendusi, saab kasutaja tavaliselt ise arvutisse soovitud komponendid valida. Seetõttu ei pea maksma lisafunktsioonide eest, mida ei kasutata.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1996 – peeneraldustelevisiooni laiem levik. See võimaldas kuvada teleriekraanil arvutikuvaritega samaväärse kvaliteediga pilti.[1]
  • 1999 – ATI All-in-Wonder videokaart. ATI oli esimene, kes ühendas video- ja TV-kaardi funktsionaalsuse ühte laienduskaarti.[1]
  • 2000 – BeyondTV. Üks esimesi HTPC tarkvarapakette.[1]
  • 2001 – Hauppauge PVR-250. Esimene laiatarbekaart, mis toetas riistvaralist video ja heli dekodeerimist ning see parandas oluliselt pildikvaliteeti.[1]
  • 2001 – HTPC korpused. Silverstone, LianLi, Antec, Coolermaster ja DVine hakkasid tootma spetsiaalselt HTPC-dele mõeldud korpusi.[1]
  • 2002 – ATI Remote Wonder. Esimene hea hinna ja kvaliteedi suhtega pult HTPC jaoks.[1]
  • 2002 – Microsoft Media Center. Windowsi loodud HTPC tarkvara, mis oli väga hea funktsioonivalikuga ja mida oli lihtne kasutada.[1]

HTPC erineval riistvaral[muuda | redigeeri lähteteksti]

DIY ehk tee see ise tüüpi HTPC[muuda | redigeeri lähteteksti]

DIY tähendab, et kasutaja selle asemel, et osta valmislahendust, paneb arvuti ise sobivatest komponentidest kokku.

Selliste seadmete puhul on olulised järgmised parameetrid: väiksed mõõtmed, väike müra ja energiatarve ning selle saavutamiseks kasutatakse micro-ATX-tüüpi korpust ja emaplaati.

Intel Atom protsessor

Väikese energiatarbe saavutamiseks kasutatakse Inteli Atomi seeria protsessoreid ja NVIDIA ION seeria graafikaprotsessoreid. Need omakorda võimaldavad peeneraldusvideo taasesitamise. Teine võimalus on kasutada Inteli i3 seeria protsessoreid, mis on Atomitest võimsamad, kuid tarbivad rohkem energiat. Operatiivmälu hulk sõltub kasutatavast tarkvarast ja jääb tavaliselt vahemikku 2–4 GB.[2]

HTPC sisemus

HTPC emaplaat on üldjuhul micro-ATX tüüpi. See on piisavalt väike, et mahtuda enamikku korpustesse, mis on HTPC jaoks mõeldud. Kui kasutatakse integreeritud videokaarti, on oluline, et emaplaadil oleks HDMI- või vähemalt DVI-väljund, sama kehtib laienduskaardipessa käiva videokaardi kohta. Oluline on 5.1 või optilise heliväljundi olemasolu.[2]

Kõvaketta valik oleneb sellest, kas HTPC hakkab olema meediaserver ning kas sinna soovitakse salvestada erinevaid saateid, või on majapidamises juba antud server olemas. Esimesel juhul on mõistlik kasutada vähemalt 1 TB kõvaketast, mis võimaldab mahutada DVD-kvaliteedis videoid umbes 1000, HD-kvaliteedis videoid umbes 140 ja Full HD-kvaliteedis videoid umbes 70. Teisel juhul ei ole nii suurt HDD-d vaja. Kõvaketaste valimisel on oluline uurida nende mürataset ja eraldatavat soojushulka.[2]

Kuigi 3,5-tollised kettad pakkusid sama hinna juures suuremat mahtu võrreldes 2,5-tolliste ketastega, kasutati väikesema korpuse puhul viimaseid. See jättis arvuti jahedamaks ja aitas lahendada ruumiprobleeme.[2]

HTPC-dele mõeldud korpuste valik on viimastel aastatel järjest suurenenud ja see võimaldab kergesti sobivat korpust leida. HTPC Case'i kodulehel on palju ülevaateid, mis aitavad pakutavate mudelite seas orienteeruda. Kuna nendega kaasnev lisavarustus on erinev (kaasas võib olla nii toiteplokk, plaadilugeja kui ka kaugjuhtimispult), on oluline uurida, mis konkreetse korpusega kaasa tuleb, et ära hoida ebavajalikke oste. Oluline on teada, et HTPC-dele mõeldud korpustesse ei pruugi ära mahtuda täismõõdus laienduskaardid ja emaplaadil olevate laienduskaardipesade arv on piiratud.[2]

TerraTeci väline TV-kaart

HTPC peaks suutma vastu võtta televisioonisignaali või vähemalt salvestama videosignaali. See tähendab, et vaja on TV-kaarti või emaplaati, millel on sisend video salvestamiseks. TV-kaarte on nii emaplaadi laienduspessa käivaid kui ka USB-porti ühendatavaid. Kui korpuses on ruumi, kasutatakse sisemist laienduskaarti, kui aga ruumi on vähe, kasutatakse välist kaarti. Krüpteeritud kanalite vaatamiseks (näiteks ZUUMtv) on vajak kaardilugejat.[2]

Slim-tüüpi plaadimängija

Plaadilugeja valik oleneb korpusest ja tänapäeval kasutatakse üldjuhul DVD- või Blu-ray-mängijat. Korpuse suurus määrab, kas on võimalik kasutada tavasuuruses plaadimängijat, või tuleb kasutada sülearvuti lugejat (slim-tüüpi plaadilugeja).

Kuna on oluline, et süsteem tekitaks võimalikult vähe müra, tuleks välja vahetada protsessoriga kaasas olnud jahutus ning asendada see võimalusel passiivjahutusega või kvaliteetsema aktiivjahutusega.

HTPC-d juhitakse tavaliselt puldiga, sellepärast tuleb muretseda pult koos vastuvõtjaga. Tavalise puldi asemel võib kasutada näiteks Logitechi Dinovo Mini, milles on ühendatud nii hiire kui ka klaviatuuri funktsioonid, olles samas piisavalt väike.[2]

Valmiskomplektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui puudub endal soov HTPC-d kokku panna, võib muretseda valmislahenduse mõne nettop-tüüpi arvuti näol. Näiteks Dell Inspiron Zino HD või Asus Aspire Revo, kui soovida Linuxi või Windowsi põhist HTPC-d või Apple Mac Mini, kui eelistatakse OSX-i.[2]

Kõik need arvutid on võimelised esitama HD-kvaliteedis videot ja vastavalt tarkvarale pakkuma erinevaid funktsioone.[2]

Dell Inspiron Zino HD[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dell Inspiron Zino HD sisaldab AMD Athloni seeria protsessorit ja toetab kuni 8 GB operatiivmälu. Kõvaketast on võimalik valida vahemikus 160 GB – 1 TB ning plaadilugejaks on 8x DVD +/- RW. Graafikakaardiks on ATI Moblity Radeon HD3200 ja see on võimalik soovi korral asendada HD 4330-ga. Operatsioonisüsteemiks on võimalik valida kas 64-bitine Windows 7 Home Premium või Professional, 32-bitine Windows Vista Home Basic või 64-bitine Windows Vista Home Premium.[3]

Acer Aspire Revo

Asus Aspire Revo[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asus Aspire Revo põhineb Inteli Atomi seeria protsessoril, valida on Intel Atom 230 ja Intel Atom 330 Dual Core'i vahel. Operatiivmälu saab lisada kuni 4 GB ja kõvakettaks on kas 8 GB SSD või kuni 500 GB HDD. Graafikakaardiks on NVIDIA 9400M. Operatsioonisüsteemiks on võimalik valida Linux LinPus, Windows XP, Windows Vista või Windows 7.[4]

Apple Mac Mini[muuda | redigeeri lähteteksti]

Apple Mac Mini baseerub Inteli i5 seeria protsessoril ja valida on kas Intel i5 dual-core 2,3 GHz või 2,5 GHz protsessori vahel. Operatiivmälu on algselt 2 GB või 4 GB, seda on võimalik laiendada kuni 8 GB-ni. Kõvakettavalikuteks on 500 GB HDD, 750 GB HDD või 256 GB SSD. Graafikakaardiks on Intel HD Graphics 3000 või AMD Radeon HD 6630M. Operatsioonisüsteemiks on OSX Lion ja soovi korral saab tellida ka Apple Remote, mis võimaldab arvuti kaugjuhtimist.[5]

Tarkvara[muuda | redigeeri lähteteksti]

Windows Media Center[muuda | redigeeri lähteteksti]

Windows Media Center on kaasas Windows XP Media Center Editoni, Windows Vista Home Premiumi või Ultimate’iga, Windows 7 Home Premiumi, Professionali, Enterprise’i või Ultimate’iga, mis võimaldab erinevat meediat taasesitada ning TV-kaardi olemasolul ka saateid salvestada.[6]

Plussid:[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Loogiline menüüde paigutus.[6]
  • Lihtne leida ühilduvat pulti.[6]
  • Lihtne võrgust faile esitada (kui serveriks on Windowsiga arvuti).[6]

Miinused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Erinevate failivormingute taasesitamine. Kuna Media Center, suudab avada samu meediafaile nagu Windows Media Player, tuleb suure tõenäosusega paigaldada lisa video- ja audiokodekeid, et taasesitada kõiki soovitud faile.[6]
  • Saadaval ainult teatud Windowsi versioonides.[6]
  • Keerulised puldid. Kuna erinevaid ühilduvaid pulte on palju, on keeruline leida loogilise paigutusega ja mugavat pulti.[6]
  • Salvestatud failide taasesitamine. Kuna failid on lukustatud, on neid võimalik taasesitada ainult Windowsiga arvutites, Zune-i meediamängijates ja XBOX-is.[6]

XBMC[muuda | redigeeri lähteteksti]

XBMC kasutajaliides.

XBMC oli algselt mõeldud XBOX-ile, et muuta viimane Unixi-baasil meediamängijaks, kuid on nüüd saadaval nii Windowsile, Linuxile, Macintoshile kui ka XBOX-ile.[6]

Plussid:[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Avatud lähtekood. XBMC välimust on võimalik oma soovi järgi muuta. Kui midagi ei tööta, on võimalik kas ise lähtekoodi muuta või oodata, kuni keegi teine parandusega valmis saab.[6]
  • Failihaldus. XBMC saab aru, kui arvutisse on lisatud uusi meediafaile, ja lisab need automaatselt kas filmide, muusika või piltide alla. XBMC oskab lugeda ka failide metaandmeid ja selle põhjal faile rühmitada ning laadida internetist alla filmide või albumite pilte.[6]
  • Väike ressursinõudlus. XBMC näib küll suur, sest on väga ilusa graafilise liidesega, aga samas on ta optimeeritud nii, et tagada võimalikult sujuv taasesitus.
  • Võimalus välimust muuta. XBMC-l on palju kestasid, mida on võimalik soovi korral vahetada.[6]
  • Erinevate failivormingute taasesitamine. Kuna XBMC toetab väga paljusid erinevaid failivorminguid, on väga raske leida faili, mida ta avada ei suuda (kui just tegu pole millegi väga eksootilisega).[6]

Miinused:[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Keerulised menüüd. Uuele kasutajale võivad XBMC kohati futuristlikud menüüd keeruliseks osutuda ja esimese korraga ei pruugi kohe üles leida seda, mida soovid.[6]

Boxee[muuda | redigeeri lähteteksti]

Boxee on saadaval nii Windowsile, Linuxile kui ka Macile, kuigi Linuxile paigaldamine võib tavakasutaja jaoks olla natuke keeruline. Erinevalt Media Centerist ja XBMC-st on Boxee rohkem orienteeritud internetis leiduva taasesitamisega.[6]

Plussid:[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Erinevad pistikprogrammid. Need võimaldavad erinevatelt netilehtedelt pilte ja videoid kuvada.[6]
  • Erineva meedia taasesitamine. Kuna internetis leiduva taasesitamiseks on kasutuses modifitseeritud Firefoxi netilehitseja, suudab Boxee kuvada peaaegu kõike.[6]

Miinused:[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kasutajaliides. Seda kas armastatakse või vihatakse. Boxee kasutajaliides on piisavalt omamoodi ja seetõttu ei ole see kõigile kasutajatele meeltmööda.[6]
  • Arvutis oleva meedia haldamine. Kuna Boxee on rohkem mõeldud internetis oleva meedia kuvamiseks, ei ole tema failihaldus tasemel. Probleeme on nii failide äratundmisega kui ka andmebaasi uuendamisega.[6]

VDR[muuda | redigeeri lähteteksti]

VDR'i kasutajaliides. Pildil EPG (elektrooniline saatekava).

VDR (Video Disk Recorder) on sakslase Klaus Schmidingeri loodud Linuxil töötav vabavaraline tarkvara, mis on mõeldud eelkõige digitaalvideo salvestamiseks. Selleks peab arvutis olema TV-kaart. Meediafaile on võimalik ka streamida üle võrgu teistesse arvutitesse. Salvestuse hetkel on võimalik salvestatavat faili ka samal ajal vaadata. Erinevate pluginate abil on võimalik anda programmile lisavõimalusi, nagu näiteks DVD- ja mp3-mängijad.[7]

Plussid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kasutajaliides. Kenad menüüd, EPG-l (saatekaval) on veebi kasutajaliides, mis võimaldab vaadata ka saateid.
  • Voogesituse võimalus.
  • Palju erinevaid pluginaid.
  • Avatud lähtekoodiga. GNU GPL litsentsi all.

Miinused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Enamik programmi kohta käivaid materjale on saksakeelsed.
  • Töötab ainult Linuxil.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Mike Garcen (01.05.2007)"Top 10 steps to HTPC Evolution"
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 Brian Won (detsember 2010) "Ars HTPC Guide:December 2010"Vaadatud:26.11.2011
  3. Dell.com "Dell | Inspiron Zino HD" Vaadatud:26.11.2011
  4. Wikipedia, the free encylopedia "Acer Aspire Revo" Vaadatud:26.11.2011
  5. Apple.com "Apple – Mac Mini – Technical Specifications" Vaadatud: 26.11.2011
  6. 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 6,10 6,11 6,12 6,13 6,14 6,15 6,16 6,17 6,18 Jason Fitzpatrick, Kevin Purdy (02.02.2010): "Which meda center is right for you: Boxee, XBMC and Windows Media Center compared" Vaadatud: 26.11.2011
  7. http://www.linuxtv.org/vdrwiki/index.php/Introduction