HTPC

Allikas: Vikipeedia
Kodukino personaalarvuti

HTPC ehk Home Theatre PC tähendab kodukino personaalarvutit. HTPC on mõeldud asendama DVD ja Blu-ray mängijat ning võimalusel ka erinevaid digibokse, mida kasutatakse pildi edastamisel televiisorisse. Lisavõimalusena pakub HTPC telesaadete salvestamist edastab koduserverist pilte, muusikat ja videoid.

Kuna HTPC-del kasutatav tarkvara on üldjuhul vabavaraline ja avatud lähtekoodiga, siis see pakub lisafunktsionaalust, mida valmistoodetel tavaliselt ei ole: võimaldab esitada väga palju erinevaid formaate. Tavaliselt valib kasutaja arvutisse komponendid ise, kuigi tänapäeval pakutakse häid valmislahendusi, ja see tähendab, et HTPC-sse saab valida just selle, mida vaja. Seetõttu ei pea maksma lisafunktsioonide eest, mida ei kasutata.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1996 – Kõrglahutustelevisiooni laiem levik. See võimaldas kuvada televiisoriekraanil arvutimonitoridega samaväärse kvaliteediga pilti.[1]
  • 1999 – ATI All-in-Wonder videokaart. ATI oli esimene, kes ühendas video- ja TV-kaardi funktsionaalsuse ühes laienduskaardis.[1]
  • 2000 -BeyondTV. Üks esimesi HTPC tarkvarapakette.[1]
  • 2001 – Hauppauge PVR-250. Esimene laiatarbe kaart, mis toetas raudvaralist video ja heli dekodeerimist ning see parandas oluliselt pildikvaliteeti.[1]
  • 2001 – HTPC korpused. Silverstone, LianLi, Antec, Coolermaster ja DVine hakkasid tootma spetsiaalselt HTPC-dele mõeldud korpuseid.[1]
  • 2002 – ATI Remote Wonder. Esimene hea hinna ja kvaliteedi suhtega pult HTPC-i jaoks.[1]
  • 2002 – Microsoft Media Center. Windowsi loodud HTPC tarkvara, mis pakkus väga head funktsionaalsust ning oli lihtne kasutada.[1]

HTPC erineval riistvaral[muuda | redigeeri lähteteksti]

DIY ehk tee see ise tüüpi HTPC[muuda | redigeeri lähteteksti]

DIY tähendab, et kasutaja selle asemel, et osta valmislahendust, paneb arvuti ise sobivatest komponentidest kokku.

Selliste seadmete puhul on olulised järgmised parameetrid: väiksed mõõtmed, madal müratase ning energiatarve ja selle saavutamiseks kasutatakse micro-ATX tüüpi korpust ning emaplaati.

Intel Atom protsessor

Madala energiatarbe saavutamiseks kasutatakse Inteli Atomi seeria protsessoreid ning NVIDIA ION seeria graafikaprotsessoreid. Need omakorda võimaldavad kõrglahutusvideo taasesitamise. Teine võimalus on kasutada Inteli i3 seeria protsessoreid, mis on Atomitest võimsamad, kuid tarbivad rohkem energiat. Operatiivmälu hulk sõltub kasutatavast tarkvarast ning jääb tavaliselt vahemikku 2 – 4 GB[2]

HTPC sisemus

HTPC emaplaat on üldjuhul micro-ATX tüüpi. See on piisavalt väike, et mahtuda enamikesse korpustesse, mis on HTPC-i jaoks mõeldud. Kui kasutatakse integreeritud videokaarti, on oluline, et emaplaadil oleks HDMI või vähemalt DVI väljund, sama kehtib laienduskaardi pesasse käiva videokaardi kohta. Oluline on 5.1 või optilise heliväljundi olemasolu.[2]

Kõvaketta valik oleneb sellest, kas HTPC hakkab olema meediaserver ning kas sinna soovitakse salvestada erinevaid saateid, või on majapidamises juba antud server olemas. Esimesel juhul on mõistlik kasutada vähemalt 1TB kõvaketast, mis võimaldab mahutada DVD-kvaliteedis videoid umbes 1000, HD-kvaliteedis videoid umbes 140 ning Full HD-kvaliteedis videoid umbes 70. Teisel juhul ei ole nii suurt HDD-d vaja. Kõvaketaste valimisel on oluline uurida nende mürataset ning eraldatavat soojushulka.[2]

Kuigi 3.5 tollised kettad pakuvad sama hinna juures suuremat mahtu võrreldes 2.5 tolliste ketastega, kasutatakse väikesema korpuse puhul viimaseid. See muudab arvuti jahedamaks ning aitab lahendada ruumiprobleeme.[2]

Erinevate HTPC-dele mõeldud korpuste valik on viimastel aastatel järjest suurenenud ning see võimaldab kergesti sobivat korpust leida. HTPC Case kodulehel on palju erinevaid ülevaateid, mis aitavad orienteeruda erinevate mudelite vahel. Kuna nendega kaasatulev lisavarustus on erinev (kaasas võib olla nii toiteplokk, plaadilugeja kui ka kaugjuhtimispult), on oluline uurida, mis antud korpusega kaasa tuleb, et ära hoida ebavajalikke oste. Oluline on teada, et HTPC-dele mõeldud korpustesse ei pruugi ära mahtuda täismõõdus laienduskaardid ning emaplaadil olevate laienduskaardipesade arv on piiratud.[2]

TerraTeci väline TV-kaart

HTPC peaks suutma vastu võtta televisiooni signaali või vähemalt salvestama videosignaali. See tähendab, et on vajalik TV-kaardi olemasolu või emaplaat, millel on sisend video salvestamiseks. TV-kaarte on nii emaplaadi laienduspessa käivaid kui ka USB porti ühendatavaid. Kui korpuses on ruumi, kasutatakse sisemist laienduskaarti, kui aga ruumi on vähe, kasutatakse välist kaarti. Krüpteeritud kanalite vaatamiseks (näiteks ZUUMtv) on vajalik kaardilugeja olemasolu.[2]

Slim-tüüpi plaadimängija

Plaadilugeja valik oleneb korpusest ning tänapäeval kasutatakse üldjuhul DVD või Blu-ray mängijat. Korpuse suurus määrab, kas on võimalik kasutada tavasuuruses plaadimängijat, või tuleb kasutada sülearvuti lugejat (slim-tüüpi plaadilugeja).

Kuna on oluline, et süsteem tekitaks võimalikult vähe müra, tuleks välja vahetada protsessoriga kaasasolev jahutus ning asendada see võimalusel passiivjahutusega või kvaliteetsema aktiivjahutusega.

HTPC-d juhitakse tavaliselt puldiga ning sellepärast tuleb muretseda pult koos vastuvõtjaga. Tavapärase puldi asemel võib kasutada näiteks Logitechi Dinovo Mini, mis ühendab endas nii hiire kui ka klaviatuuri funktsionaalsuse, olles samas piisavalt väike.[2]

Valmiskomplektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui puudub endal soov HTPC-d kokku panna, võib muretseda valmislahenduse mõne nettop-tüüpi arvuti näol. Näiteks Dell Inspiron Zino HD või Asus Aspire Revo, kui soovida Linuxi või Windowsi põhist HTPC-d või Apple Mac Mini, kui eelistatakse OSX-i.[2]

Kõik need arvutid on võimelised esitama HD-kvaliteedis videot ning vastavalt tarkvarale pakkuma erinevat funktsionaalsust.[2]

Dell Inspiron Zino HD[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dell Inspiron Zino HD sisaldab AMD Athloni seeria protsessorit ning toetab kuni 8GB operatiivmälu. Kõvaketast on võimalik valida vahemikus 160GB – 1TB ning plaadilugejaks on 8x DVD +/- RW. Graafikakaardiks on ATI Moblity Radeon HD3200 ning see on võimalik soovi korral asendada HD 4330-ga. Operatsioonisüsteemiks on võimalik valida kas 64-bitine Windows 7 Home Premium või Proffessional, 32-bitine Windows Vista Home Basic või 64-bitine Windows Vista Home Premium.[3]

Acer Aspire Revo

Asus Aspire Revo[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asus Aspire Revo baseerub Inteli Atomi seeria protsessoril, valida on Intel Atom 230 ja Intel Atom 330 Dual Core vahel. Operatiivmälu saab lisada kuni 4GB ning kõvakettaks on kas 8GB SSD või kuni 500GB HDD. Graafikakaardiks on NVIDIA 9400M. Operatsioonisüsteemiks on võimalik valida Linux LinPus, Windows XP, Windows Vista või Winsows 7.[4]

Mac Mini

Apple Mac Mini[muuda | redigeeri lähteteksti]

Apple Mac Mini baseerub Inteli i5 seeria protsessoril ning valida on kas Intel i5 dual-core 2.3Ghz või 2.5GHz protsessori vahel. Operatiivmälu on algselt 2GB või 4GB ning seda on võimalik laiendada kuni 8GB-ni. Kõvaketta valikuteks on 500GB HDD, 750GB HDD või 256GB SSD. Graafikakaardiks on Intel HD Graphics 3000 või AMD Radeon HD 6630M. Operatsioonisüsteemiks on OSX Lion ning soovi korral saab tellida ka Apple Remote, mis võimaldab arvuti kaugjuhtimist.[5]

Tarkvara[muuda | redigeeri lähteteksti]

Windows Media Center[muuda | redigeeri lähteteksti]

Windows Media Center on kaasas Windows XP Media Center Editoni, Windows Vista Home Premiumi või Ultimate’iga, Windows 7 Home Premiumi, Proffessionali, Enterprise’i või Ultimate’iga, mis võimaldab erinevat meediat taasesitada ning ka TV-kaardi olemasolul saateid salvestada.[6]

Plussid:[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Loogiline menüüde paigutus.[6]
  • Lihtne leida ühilduvat pulti.[6]
  • Lihtne võrgust faile esitada (kui serveriks on Windowsiga arvuti).[6]

Miinused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Erinevate failivormingute taasesitamine. Kuna Media Center, suudab avada samu meediafaile nagu Windows Media Player, tuleb suure tõenäosusega paigaldada lisa video- ja audiokoodekseid, et taasesitada kõiki soovituid faile.[6]
  • Saadaval ainult teatud Windowsi versioonides.[6]
  • Keerulised puldid. Kuna erinevaid ühilduvaid pulte on palju, on keeruline leida loogilise paigutusega ning mugavat pulti.[6]
  • Salvestatud failide taasesitamine. Kuna failid on lukustatud, on neid võimalik taasesitada ainult Windowsiga arvutites, Zune-i meediamängijates ning XBOX-is.[6]

XBMC[muuda | redigeeri lähteteksti]

XBMC kasutajaliides.

XBMC oli algselt mõeldud XBOX-ile, et muuta viimane Unixi-baasil meediamängijaks, kuid on nüüd saadaval nii Windowsile, Linuxile, Macintoshile kui ka XBOX-ile.[6]

Plussid:[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Avatud lähtekood. XBMC välimust on võimalik oma soovi järgi muuta ning kui midagi ei tööta, on võimalik kas ise lähtekoodi muuta, või oodata, kuni keegi teine parandusega valmis saab.[6]
  • Failide haldus. XBMC saab aru, kui arvutisse on lisatud uusi meediafaile ning ta lisab need automaatselt kas filmide, muusika või piltide alla. XBMC oskab lugeda ka failide meta-informatsiooni ning selle alusel faile grupeerida ning laadida alla filmide või albumite pilte internetist.[6]
  • Väike ressursinõudlus. XBMC näeb küll välja suur, sest omab väga ilusat graafilist liidest, aga samas on ta optimeeritud nii, et tagada võimalikult sujuv taasesitus.
  • Võimalus välimust muuta. XBMC-l on palju kestasid, mida on võimalik soovi korral vahetada.[6]
  • Erinevate failivormingute taasesitamine. Kuna XBMC toetab väga paljusid erinevaid failivorminguid, on väga raske leida faili, mida ta avada ei suuda (kui just tegu pole millegi väga eksootilisega).[6]

Miinused:[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Keerulised menüüd. Uuele kasutajale võivad XBMC kohati futuristlikud menüüd keeruliseks osutuda ning esimese korraga ei pruugi kohe üles leida seda, mida soovid.[6]

Boxee[muuda | redigeeri lähteteksti]

Boxee on saadaval nii Windowsile, Linuxile kui ka Macile, kuigi Linuxile paigaldamine võib tavakasutaja jaoks olla natuke keeruline. Erinevalt Media Centerist ja XBMC-st on Boxee rohkem orienteeritud internetis leiduva taasesitamisega.[6]

Plussid:[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Erinevad pistikprogrammid. Need võimaldavad erinevatelt netilehtedelt pilte ja videoid kuvada.[6]
  • Erineva meedia taasesitamine. Kuna internetis leiduva taasesitamiseks on kasutuses modifitseeritud Firefoxi netilehitseja, suudab Boxee kuvada peaaegu kõike.[6]

Miinused:[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kasutajaliides. Seda kas armastatakse või vihatakse. Boxee kasutajaliides on piisavalt omamoodi ning seetõttu ei ole see kõigile kasutajatele meeltmööda.[6]
  • Arvutis oleva meedia haldamine. Kuna Boxee on rohkem mõeldud internetis oleva meedia kuvamiseks, ei ole tema failihaldus tasemel. Probleeme on nii failide äratundmisega kui ka andmebaasi uuendamisega.[6]

VDR[muuda | redigeeri lähteteksti]

VDR'i kasutajaliides. Pildil EPG (elektrooniline saatekava).

VDR (Video Disk Recorder) on sakslase Klaus Schmidinger'i loodud Linuxil töötav vabavaraline tarkvara, mis on mõeldud eelkõige digitaalvideo salvestamiseks. Selleks peab arvutis olema TV-kaart. Meediafaile on võimalik ka streamida üle võrgu teistesse arvutitesse. Salvestuse hetkel on võimalik salvestatavat faili ka samal ajal vaadata. Erinevate plugin'ide abiga on võimalik anda programmile lisavõimalusi, nagu näiteks DVD ja mp3 mängijad.[7]

Plussid:[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kasutajaliides. Kenad menüüd, EPG'l (saatekaval) on veebi kasutajaliides, mis võimaldab vaadata ka saateid.
  • Streamimis võimalus.
  • Palju erinevaid plugine.
  • Avatud lähtekoodiga. GNU GPL litsentsi all.

Miinused:[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Enamus programmi kohta käivaid materjale on saksa keelsed.
  • Töötab ainult Linuxil.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Mike Garcen (01.05.2007)"Top 10 steps to HTPC Evolution"
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 Brian Won (detsember 2010) "Ars HTPC Guide:December 2010"Vaadatud:26.11.2011
  3. Dell.com "Dell | Inspiron Zino HD" Vaadatud:26.11.2011
  4. Wikipedia, the free encylopedia "Acer Aspire Revo" Vaadatud:26.11.2011
  5. Apple.com "Apple – Mac Mini – Technical Specifications" Vaadatud: 26.11.2011
  6. 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 6,10 6,11 6,12 6,13 6,14 6,15 6,16 6,17 6,18 Jason Fitzpatrick, Kevin Purdy (02.02.2010): "Which meda center is right for you: Boxee, XBMC and Windows Media Center compared" Vaadatud: 26.11.2011
  7. http://www.linuxtv.org/vdrwiki/index.php/Introduction