Hüäänkoer
| Hüäänkoer | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
.jpg) |
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Lycaon pictus |
||||||||||||||
 |
Hüäänkoer (Lycaon pictus) on koerlaste sugukonda hüäänkoera perekonda kuuluv loomaliik.
Sisukord |
Levila [muuda]
Kunagi elasid hüäänkoerad suures osas Aafrikas lõuna pool Saharat, olles levinud merekallastelt kuni metsa ülapiirini, kuid kõige iseloomulikum oli ta savannidele, kus leidus kõige rohkem tema saakloomi, sõralisi. [1]
Inimasustuse leviku ja küttimise tagajärjel on nende asuala kahanenud. Hinnanguliselt elab tänapäeval vabas looduses 3000–5000 isendit. Suurimad looduses säilinud hüäänkoerte asurkonnad on Tansaanias Selousi looduspargis, Botsvaana ja Namiibia piirialadel ning Zimbabwes Hwange ja Mana Poolsi rahvuspargis.
Hüäänkoer kuulub eriti ohustatud loomaliikide hulka.
Välimus [muuda]
Hüäänkoera kõige lähedasemaks sugulaseks peetakse Aasias elavat punahunti, kuigi nad on välimuselt täiesti erinevad. [1]
Hüäänkoer on hundisuurune. Tema tüvepikkus on 76–102 cm, saba pikkus 31–41 cm, õlakõrgus 60 cm, mass 16–23 kg. Eksterjöörilt on ta sitke ja sihvakas, pikkade tugevate jalgade ja suhteliselt pika sabaga loom. Peas on võimsad lõuad ja selles teravad hambad. Suured ovaalsed kõrvad teevad looma hüäänisarnaseks. [1]
Lühike karvastik on laiguline ja erakordselt ere. Üldiselt tumepruunil taustal on korrapäratud kollased, mustad ja valged laigud. See värvikas muster on igal isendil erisugune ja võimaldab neid eristada. Vahel tuleb ette täiesti musti loomi. [1]
Eluviis [muuda]
Hüäänkoerte karja kuulub 40–60 isendit. Nad tegutsevad igasugusel kellaajal. Nad jälitavad antiloobiliike, kaasa arvatud mõõksarvorükseid. Keskmise suurusega looma tabavad nad veerand tunniga, suurt jälitavad nõrkemiseni. Seejuures vahetavad kiskjad üksteist välja ja jooksevad saagi teele ette, kuni saavutavad eesmärgi. Muidugi langevad nende saagiks eeskätt vigased, haiged ja vanad isendid, seetõttu käituvad nad savanni sanitaridena. Saagi puuduse korral võtavad nad ette pikki rännakuid, kuid vahel peavad läbi ajama lindude ja pisiimetajate, näiteks roorottidega. [1]
Hüäänkoerte jahiretke algusest annab märku vali ja meloodiline häälitsus "ho-ho-ho", mille kaudu kari omavahel suhtleb. Peale selle hauguvad nad mõnikord teravalt ja tigedalt või sädistavad nagu ahvid. [1]
Hüäänkoerte põhivaenlased on hüäänid ja lõvid. Inimesi nad eriti ei pelga, kuid kaovad vähehaaval piirkondadest, kus neid kütitakse. [1]
Sigimine [muuda]
Hüäänkoerte sigimisperiood algab märtsis. Sel ajal suur kari laguneb. Tiinus kestab 63–80 päeva. Emased poegivad veekogude kaldavõssa kaabitud urgudes, mis asuvad sageli lähestikku nagu koloonias. Pesakonnas on 6–8 kutsikat. Õige pea hakkab ema neile andma piima kõrvale poolseedunud liha. Pojad asuvad varakult koos vanaloomadega jahti pidama. [1]
Hüäänkoerte eluiga on 9–10 aastat. [1]
Viited [muuda]
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hüäänkoer |
