Hõbeakaatsia

Allikas: Vikipeedia
Hõbeakaatsia
Acacia dealbata-1.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Oalaadsed Fabales
Sugukond: Liblikõielised Fabaceae
Perekond: Akaatsia Acacia
Liik: Hõbeakaatsia
Ladinakeelne nimetus
Acacia dealbata
Link, 1822

Hõbeakaatsia (Acacia dealbata) on liblikõieliste sugukonda akaatsia perekonda kuuluv puu või põõsas.

Jaguneb kaheks alamliigiks, Acacia dealbata dealbata ja Acacia dealbata subalpina, mis annavad omavahel hübriide.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasvab looduslikult Austraalias Uus-Lõuna-Walesis, Victorias ja Tasmaanias. Lisaks on teda introdutseeritud mitmele poole Kesk-Aasiasse, Indiasse, Lõuna-Euroopasse, USA-sse ja Brasiiliasse.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüvi tavaliselt kuni 8 m, maksimaalselt 30 m kõrge, võra kuni 4 m lai. Koor pruun, heleda jahuja kirmega kaetud. Lehed (fülloodid) peened, kahelisulgjad, kuni 12 cm pikad. Noored lehed sageli kollakate tippudega. Väikesed õied on koondunud okste tippudes paiknevatesse kahvatukollastesse kobaratesse. Kaunad seemnete vahelt veidi kitsenenud, sinakad kuni (küpsenuna) purpurjad.

Ökoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vajab kergeid muldi ja tuulevarjulist kasvukohta, samuti piisavalt niiskust. Külmakindel, kuid ei talu kestvat põuda. Erinevalt teistest akaatsiatest kasvab isegi soostunud aladel. Suhteliselt kiirekasvuline.

Majanduslik tähtsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kultiveeritakse nii koores leiduvate (kuni 20% kuivkaalust) parkainete pärast, kui ka ilutaimena. Oluline on ka parfümeeriatööstuses kasutatava eeterliku õli tootmiseks (Euroopas oluline majanduslik tähtsus näiteks Prantsuse Riviera ümbruses). Lõuna-Prantsusmaalt eksporditakse ka mujale Euroopasse hõbeakaatsia oksi, tuntud mimoosiokste nime all. Samuti turustatakse neid mimoosidena Musta mere piirkonnas.

Kultuuriline tähtsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vt. majanduslik tähtsus.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]