Gustavs Zemgals

Gustavs Zemgals (12. august 1871 Džūkste kihelkond – 6. jaanuar 1939) oli Läti ajakirjanik, poliitik ja Läti teine president aastatel 1927–1930.

Zemgals sai hariduse Riia Nikolai gümnaasiumis ja Moskva ülikoolis, mille ta lõpetas 1899. aastal juura alal. Seejärel naasis ta Lätti, kus tegutses ajakirjaniku ja rahuvsliku aktivistina. 1904. aastal mobiliseeriti ta sõjaväkke ning osales Vene-Jaapani sõjas. Zemgals tegi läbi sisuliselt kogu sõja ning tõusis kapteni auastmesse.

1905. aastal naasis Zemgals Lätisse ning sai "Uue Päevalehe" (Jaunā Dienas Lapa) toimetajaks. Pärast selle lehe sulgemist 1905. aasta revolutsiooni ajal toimetas ta ajalehte "Meie Aeg" (Mūsu Laiki). 1907. aastal pidi ta toimetajategevuse tõttu kolm kuud vangis olema, misjärel ta aga jätkas poliitikategemist. 1912–1914 toimetas ta ka ajalehte "Mõtted" (Domas).

Esimeses maailmasõjas mobiliseeriti Zemgals uuesti ning ta viibis tükk aega Soomes. 1917. aastal, Veebruarirevolutsiooni ajal, naasis Zemgals Lätti ning ta valiti Riia linnakomitee esimeheks, sisuliselt linnapeaks. Ta osales ka Läti Ajutise Rahvanõukogu töös, mis koondas Läti olulisemaid organisatsioone ja poliitikuid ning mis 1918. aasta alguses lahkus Venemaale. Sama aasta lõpul tuli ta tagasi Saksa okupatsioonist vabastatud Lätti ning valiti Läti Rahvanõukogu (Tautas padome) aseesimeheks. Et selle esimeheks valitud Jānis Čakste viibis kuni aasta lõpuni Venemaal, juhatas just Zemgals 18. novembril toimunud istungit, kus kuulutati välja Läti Vabariik.

Zemgals tegutses mõnda aega ka Läti välissaadikuna, 1920. aastatel kuulus aga kõigi parlamentide koosseisu ning kui president Čakste suri, valiti ta Läti järgmiseks riigipeaks. Presidendina sekkus ta vähe valitsuse koosseisu, kuid kasutas palju talle antud amnestiaõigust. Pärast ametiaja lõppemist keeldus Zemgals teiseks ametiajaks kandideerimast ning sai taas parlamendiliikmeks. Mõnda aega täiti ta ka erinevaid ministrikohti.

1939. aasta alguses suri Zemgals ootamatult ning maeti Riiga. 1990. aastal avati Zemgalsi sünnikohas talle mälestusmärk.

Eelnev: Jānis Čakste

Läti president 1927–1930

Järgnev: Alberts Kviesis

Läti presidendid
Esimene vabariik, Presidendid Čakste | Zemgals | Kviesis | K. Ulmanis | Kalniņš (eksiilis) | Rancāns (eksiilis) Teine Vabariik, Presidendid Gorbunovs (kohusetäitja) | G. Ulmanis | Vīķe-Freiberga | Valdis Zatlers | Andris Bērziņš