Gustav Klimt

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kunstnikust; filmi kohta vaata artiklit Klimt (film).

Gustav Klimt
Egon Schiele - Gustav Klimt im blauen Malerkittel - 1913.jpeg
Egon Schiele. Gustav Klimt sinises kitlis (1913)
Sünniaeg 14. juuli 1862
Baumgarten, Austria keisririik
Surmaaeg 6. veebruar 1918 (55-aastaselt)
Viin, Austria-Ungari
Rahvus austerlane
Tegevusala maal, kino
Kunstivool sümbolism, juugend
Tuntud teoseid "Suudlus" (1907–1908), "Adele Bloch-Bauer I portree" (1907)

Gustav Klimt (14. juuli 18626. veebruar 1918) oli Austria maalikunstnik, sümbolist.

Tänapäeval on Klimt üks armastatumaid ning hinnatumaid kunstnikke maailmas. Ta on silmapaistvamaid Viini juugendi esindajaid. Tema loomingu hulka kuulub maale, seinamaale, skitse kui ka muul kujul loodud kunstiteoseid.

Klimti meelisteemaks oli naisekeha ning tema töid tuntakse kui erootilisi – seda on enim tunda tema pliiatsijoonistustes ning skitsides, mis said laialdasemalt tuntuks alles pärast kunstniku surma. Need naissoost subjektid, olgu siis korrektsed portreed või vabalt joonistatud aktid, kiirgavad muutumatult tundlikku fin de siècle (sajandilõpu) elegantsi.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gustav Klimt sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis graveerija Ernst Klimti perekonda teise lapsena seitsmest. Ema oli Anna Klimt. Enamuse oma nooruspõlvest saatis Gustav mööda vaesuses.

1879. aastal astus noor Gustav Klimt Viini Kunsti ja Käsitöökooli (Kunstgewerbeschule), kus ta õppis kuni aastani 1883, omandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. 1877. aastal astus samasse kooli ka tema vend Ernst, kes asus isa jälgedes õppima graveerimist. Kaks venda ning nende sõber Franz Matsch asusid koos töötama ning 1880. aastaks olid nad saanud mitmeid märkimisväärseid tellimustöid. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides.

1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef I’lt Kuldse Teeneteordeni oma panuse eest Austria kunstipärandisse. 1890. aastate alguses kohtas Klimt Emilie Flöget, kes ei hoolinud kunstniku suhetest paljude teiste naistega ning jäi tema kaasaks kuni Klimti elupäevade lõpuni.

Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini Setsessioon) liikumise loojaid ning 1897. aastal ka president. Niisamuti tegeles ka selle grupi trükisega Ver Sacrum (Püha Allikas). Viini Setsessiooniga jäi ta seotuks kuni aastani 1908.

Adele Bloch-Bauer I portree, mis müüdi 2006. aastal rekordilise 135 miljoni USA dollari eest.

1890. aastast alates veetis Klimt oma suvepuhkuse Flöge perekonnaga Attersee kallastel ning maalis seal mitmed oma maastikumaalid. Need tööd erinesid ainukesena Klimti peamiselt huvitanud teemast ning on oma arvult ning kvaliteedilt nii tasemel, et võiksid kunstnikule omaette kuulsust tuua. Vormiliselt olid need maastikud nagu tema figuuritöödki: rafineeritud disaini ning rõhutatud kujundite ja mustritega. Usutakse, et Attersee maastikutöid maalis kunstnik läbi teleskoobi.

1890. aastate lõpul paluti Klimtil maalida Viini Ülikooli Suurde Saali kolm dekoratiivset laemaali, mis valmisid sajandivahetuse paiku. Neid kolme maali (Filosoofia, Meditsiin, Õigusteadus) kritiseeriti karmilt nende radikaalse temaatika ning "pornograafilise" ainese poolest. Seepärast ei pandudki neid Ülikooli Suure Saali lage kaunistama. Sellest sai ka kunstniku viimane avalik tellimustöö. Kõik kolm tööd hävitati põgenevate SS väeüksuslaste poolt 1945. aasta maikuus.

1902. aastal lõpetas Klimt "Beethoveni friisi" Viini Setsessiooni näituse jaoks, mis toimus helilooja mälestuse auks. Vaid näituse jaoks loodud teos maaliti kergete vahenditega otse näitusesaali seinale. Pärast näitust säilitati küll maaliteos, kuid seda ei eksponeeritud uuesti enne 1986. aastat.

Gustav Klimti "kuldset perioodi" teatakse kui kunstniku suure edu ning positiivse kriitika ajastut. Pajudes tema selle perioodi töödes oli kasutusel lehtkuld. Rohket kullakasutust on näha juba "Pallas Ateenal" ning "Judith I", kuigi enim tuntud tema selle aja töödest on siiski "Adele Bloch-Bauer I portree" ning "Suudlus". 1911. aastal tõi maal "Elu ja Surm" talle esimese auhinna maailmanäitusel Roomas.

1915. aastal suri tema ema Anna. Gustav Klimt suri kolm aastat hiljem Viinis. Kunstniku viis südameatakk ning ta maeti Hietzingi surnuaeda. Väga mitmed tööd jäidki lõpetamata.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Suudlus" õli lõuendil (1917-1918)

Klimti tööd on purustanud hinnarekordeid. 2003. aasta novembris müüdi Klimti "Maamaja Attersee juures" 29 128 000 USA dollari eest. 2006. aastal müüdi "Õunapuu I" 33 miljoni ning "Kasemets" 40,3 miljoni dollari eest. Mõlemad teosed olid hiljuti tagastatud Adele Bloch-Baueri järeltulijatele.

Ronald Lauder soetas 2006. aasta juuni algul New Yorgi Neue Galerie’le maali "Adele Bloch-Bauer I" 135 miljoni USA dollari eest, mis purustas varasema avalikul oksjonil pakutud hinnarekordi, mida oli hoidnud Picasso "Poiss piibuga".

Klimti töödele on iseloomulik kuldne või ülivärvikas dekoori, mis on tihtipeale fallosekujuline. Seda võib näha nii "Judith I" kui "Suudluses" ning eriti maalis "Danae". Üks läbivaid ning peamisi motiive kunstniku töödes on domineeriv naine, niiöelda femme fatale. Kunstiajaloolased on Klimti töödes ning tema väga isikupärases stiilis leidnud nii egiptuse, vana-kreeka kui bütsantsi kunsti mõjutusi. Klimtile imponeerisid Albrecht Düreri gravüürid, hilise keskaja maalikunst ning jaapani ukiyo-e. Tema küpsemaid töid iseloomustab varasemate stiilide kõrvale heitmine ning sümbolismi ning sümbolite kasutamine psühholoogiliste ideede edasi andmiseks ning rõhutamiseks kunsti "vabadust" traditsioonilisest kultuurist.

Klimti tööd on tugevat mõju avaldanud Egon Schiele maalidele. Temaga koos lõi Klimt 1917. aastal Kunstisaali (Kunsthalle), et püüda hoida kohalikke kunstnikke maalt lahkumast.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]