Erik Alalooga
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2024) |
Erik Alalooga (sündinud 2. aprillil 1974 Tallinnas Eestis) on eesti tegevus- ja installatsioonikunstnik.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Erik Alalooga on lõpetanud Tallinna Tehnikagümnaasiumi. Eesti Kunstiakadeemias omandas ta bakalaureusekraadi skulptuurierialal ja magistrikraadi interdistsiplinaarsetes kunstides.
Aastatel 2006–2010 töötas ta Eesti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarse kunsti õppetooli dotsendina ja 2010–2013 Eesti Kunstiakadeemia etenduskunstide juhatajana, kus õpingud uurisid ja käsitlesid tehnoloogiat kui loomis- ja esinemisprotsessis domineerivat poolt.
2014. aastast esindab ta eksperimentaalmuusikat sooloartistina, uurides alternatiivset positsiooni helikunsti liigse digitaliseerimise ja maa-aluse muusikahariduse võimaluste säilimisele. 14. mail 2016 asutati etenduskunsti ja eksperimentaalmuusika helikunstigalerii Supersonicum, mille president on Erik Alalooga.[2]
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Teda tuntakse enamasti DIY analoogtehnoloogiliste lahenduste uurimise ja rakendamise kaudu oma teostes. Alates 2005. aastast on tema tähelepanu keskmes olnud vahetud suhted inimese ja masina vahel. Alustades interaktiivsetest tehnoloogilistest objektidest, liikus Erik Alalooga keerukamate suhtlusvormide poole. Alates 2009. aastast hakkas ta ühendama objekte suuremateks tehnoloogilisteks süsteemideks, mis vajas koordineeritud koostööd publiku sees. Nendel etendustel oli ühine pealkiri “Kinematic Mysteriums”. Alates 2011. aastast on ta osalenud tehnoloogiliste jõudluste keerukamates uuringutes. Selle perioodi etendused tegelesid füüsiliste kehadega, mis olid toores kontaktis materjali ja tehnoloogiaga, keskendudes ka interaktiivse heli ja valguse kasutamisele. Materjali vastupidavus võitis Eesti iseseisva tantsu 2012. aasta auhinna. Tema kunsti on eksponeeritud ja esitletud Eestis, Balti- ja Põhjamaades, Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal, Šveitsis, USA-s ning Austraalias.[3]
Näiteid loomingust[muuda | muuda lähteteksti]
- Isikunäitus "Singulaator" Tartu Kunstimuuseumis. (25.05–18.08. 2018)[4]
- Isikunäitus "A cock-work orange" Rakvere Nortsu tee angaaris. (08.06. 2017)[5]
- Industriaalloits "Katastroof ja Dünaamika" Üle Heli Festivalil Punases Majas. (29.10. 2016)[6]
- Erik Alalooga ja Andreas W "Materjali vastupanu" Uus Tants 2013 Eesti Kaasaegse Tantsukunsti Ülevaatefestival Haapsalus. (11.-13.04. 2013)[7]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
2023. aastal pälvis Alalooga Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis korraldatud isikunäituse „Vabastatud masinad“ ja kohaliku helikunsti edendamise eest, millest viimasena olulisim 2022 suvel Tartus Ajuokse Avangaaris tehtud festival Mäo Rist.[8]
Ta valiti üheks kunstnikupalga saajaks aastatel 2024‒2026.[9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ https://tartmus.ee/naitus/erik-alalooga-isikunaitus/
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. aprill 2020. Vaadatud 6. aprillil 2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. aprill 2020. Vaadatud 6. aprillil 2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://tartmus.ee/naitus/erik-alalooga-isikunaitus/
- ↑ https://www.muurileht.ee/erik-alalooga-isikunaitus-a-cock-work-orange/
- ↑ https://www.muurileht.ee/kiirkohting-erik-alalooga/
- ↑ https://www.muurileht.ee/uue-tantsu-kirglikud-motlevad-kehad/
- ↑ "Selgusid kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid". ERR. 8. veebruar 2023.
- ↑ "Selgusid uued kunstnikupalga saajad" ERR kultuur, 12. detsember 2023