Amüloidoos

Allikas: Vikipeedia

Amüloidoos ehk amüloidne düstroofia on valguainevahetuse häire, mille korral ladestub rakkudevahelisse ruumi ultrastruktuurilt sarnase, kuid keemiliselt erineva koostisega valguline aine amüloid.

Amüloidi on võimalik makroskoopiliselt diagnoosida lahangulaua juures Lugoli lahusega, mis sisaldab joodi ning värvib amüloidi sisaldava piirkonna pruuniks. Sellele piirkonnale väävelhappe lisamisel muutub see mustjasvioletseks. Sellise reaktsiooni järgi on amüloid ka oma nime saanud, kuna ka tärklis tekitab sarnase reaktsiooni ning algselt peeti teda tärklisele sarnaseks aineks (tärklis kreeka keeles amylon, ladina keeles amylum).

Amüloidoosi protsess on pöördumatu. Amüloid avaldab rõhku elundi rakkudele ja tekib funktsionaalne puudulikkus. Makroskoopiliselt on elund suurem, heledam, tihkem, vahaja läikega. Põrna folliikulitesse ladestuv amüloid muudab folliikulid transparentseks. Sellist põrna nimetatakse saagopõrnaks, kuna saagopalmi terad on keedetult sarnased poolläbipaistvad. Kui amüloid on ladestunud difuusselt põrna punases pulbis, kasutatakse nimetust "sinkpõrn" singiga sarnanemise tõttu.

Amüloidi tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • AL-amüloid (amyloid light chain) pärineb plasmarakkudest ja sisaldab immuunoglobuliinide kergete ahelate fragmente
  • AA-amüloid (amyloid associated)
  • SAA-amüloid (serum amyloid-associated)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]