Isikukood

Allikas: Vikipeedia

Isikukood on riigi poolt kodanikele ja alaliselt riigis elavatele isikutele omistatav unikaalne numbrikombinatsioon. Isikukoodid moodustatakse eri riikides erinevalt. Isikukood kantakse isikut tõendavasse dokumenti.

Eesti isikukood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti isikukoodi moodustamise, andmise ja väljajagamise kord on määratletud Regionaalministri määrusega[1]. Igal isikukoodi 11. numbril on isikukoodi omaniku suhtes järgnev tähendus:

1. = sugu ja sünni nn. "sajand" (praegune vahemik 1...6)
2. ja 3. = sünniaasta (00...99)
4. ja 5. = sünnikuu (01...12)
6. ja 7. = sünnikuupäev (01...31)
8., 9. ja 10. number = järjekorranumber samal päeval sündinute eristamiseks (000...999). Enne 2013. a sündinute puhul võib sisaldada haigla tunnust.
11. = kontrollnumber (0...9)

Andmekaitse Inspektsiooni selgitusel ei kuulu isikukood seaduse kohaselt delikaatsete isikuandmete hulka ja seega pole seda põhjust varjata enam, kui näiteks inimese nime või sünniaega.[2]

Sugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isikukoodi 1. number sisaldab infot nii omaniku soo (paaritu arv – mees, paarisarv – naine) kui ka sünniaasta kahe esimese numbri kohta.

Esimeseks numbriks on

  • „1“, kui 1800...1899. a sündinud mees
  • „2“, kui 1800...1899. a sündinud naine
  • „3“, kui 1900...1999. a sündinud mees
  • „4“, kui 1900...1999. a sündinud naine
  • „5“, kui 2000...2099. a sündinud mees
  • „6“, kui 2000...2099. a sündinud naine
  • „7“, kui 2100...2199. a sündinud mees
  • „8“, kui 2100...2199. a sündinud naine

Järjekorranumber[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isikukoodi 8., 9. ja 10. number on samal päeval sündinuid eristav järjekorranumber.

Alates 1. jaanuarist 2013 saab tervishoiuasutus vastsündinule isikukoodi taotluse esitada üksnes infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu[3] ja infosüsteem määrab isikukoodi järjekorranumbrid taotluste esitamise järjekorras sõltumata haiglast.

Varem, kui ühtne infosüsteem puudus, oli igale haiglale riiklikult määratud kõikide järjekorranumbrite (000....999) hulgas oma kindel vahemik, mille seest antud haigla järjest numbreid väljastas. Lisaks eksisteerisid eraldi vahemikud, millest väljastati järjekorranumbreid väljaspool Eestist sündinud isikutele.

Haigla tunnus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne 2013. a kasutusel olnud haiglale eraldatud järjekorranumbrite vahemike järgi on tuletatud nö "haigla tunnused" ehk järjekorranumbri kolmest numbrist kaks esimest numbrit. Nende vahemike kohta ei ole teadaolevalt ühtegi avalikku ametlikku dokumenti ja inimesed on tunnused ise tuletanud eri haiglates sündinud tuttavate isikukoode omavahel võrreldes. On täheldatud et vahemiku pikkus on sõltuvuses piirkonna elanike arvuga (suuremates linnades on suuremad vahemikud) ja tõenäoliselt on linna haiglad omavahel järjestatud mingis ulatuses tähestikulises järjekorras. Osa haiglaid (näiteks Põlva ja Võru haigla) jagavad sama vahemikku. Ei ole teada, kas vahemikke on ajalooliselt mingis osas korrigeeritud või haiglate vahel ümber jaotatud. Samuti ei ole üheselt teada loogika, mille alusel anti isikukoodi järjekorranumbrid isikutele, kes olid sündinud enne isikukoodi kasutuselevõttu.

Haiglatele eraldatud järjekorranumbri vahemikud arvatakse olevat üldjoontes järgmised:

001...010 = Kuressaare Haigla

011...019 = Tartu Ülikooli Naistekliinik, Tartumaa, Tartu
021...220 = Ida-Tallinna Keskhaigla, Pelgulinna sünnitusmaja, Hiiumaa, Keila, Rapla haigla
221...270 = Ida-Viru Keskhaigla (Kohtla-Järve, endine Jõhvi)
271...370 = Maarjamõisa Kliinikum (Tartu), Jõgeva Haigla
371...420 = Narva Haigla
421...470 = Pärnu Haigla
471...490 = Pelgulinna Sünnitusmaja (Tallinn), Haapsalu haigla
491...520 = Järvamaa Haigla (Paide)
521...570 = Rakvere, Tapa haigla
571...600 = Valga Haigla
601...650 = Viljandi Haigla
651...710? = Lõuna-Eesti Haigla (Võru), Põlva Haigla

Kuna isikukoode väljastatakse ka väljaspool Eestit sündinud isikutele (näiteks elamisloa taotlemisel), siis on nende puhul kasutatud nii suuremaid vahemikke (näit 95....), samuti on näiteid, kus on kasutatud (tõenäoliselt esimest) vaba järjekorranumbrit algusest (00...).

Kontrollnumber[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isikukoodi kontrollnumber formeeritakse "Moodul 11" meetodil, kasutades I või II astme kaalu:
I astme kaal: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1
II astme kaal: 3 4 5 6 7 8 9 1 2 3

See tähendab, et isikukoodi kümme esimest numbrit korrutatakse igaüks omaette I astme kaaluga, korrutised liidetakse. Saadud summa jagatakse 11ga. Kui jagatise jääk ei võrdu 10ga, on jääk kontrollnumbriks.

Kui jääk võrdub 10ga, siis korrutatakse koodi kümme esimest numbrit igaüks omaette II astme kaaluga. Korrutised liidetakse. Saadud summa jagatakse 11ga. Kui jääk ei võrdu 10ga, on saadud jääk kontrollnumbriks. Kui jääk võrdub 10ga, siis on kontrollnumber 0.

Näide: isikukoodi 37605030299 kontroll:
Summa = 1*3 + 2*7 + 3*6 + 4*0 + 5*5 + 6*0 + 7*3 + 8*0 + 9*2 + 1*9 = 108.
108 jääk jagamisel 11-ga on 9. (108/11 ~ 9,8. Täisosa on seega 9. Siit 9*11 = 99. Lahutades 108 – 99 = 9, mis ongi jääk).
Nii peabki isikukoodi 37605030299 viimane number olema 9.

Näited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Näide 1: Isik isikukoodiga 34501234215 on sündinud 23. jaanuaril 1945. a (...450123...). Ta on mees (3...), kelle isikukood registreeriti Pärnu haiglas (...42...) ja sel päeval oli ta esimene poisslaps (...1...). Isikukoodi kontrollnumbriks on 5 (...5).

Näide 2: Kui tütarlaps sündis 13. märtsil 1994 Põlvamaal, on tema isikukood suure tõenäosusega 49403136515, või kui ta oli sel päeval piirkonnas teine sündinud tüdruk, siis 49403136526.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]