Eesti maastikuline liigestus

Eesti maastikuline liigestus on Eesti territooriumi jaotamine maastike (pinnamoe, mullastiku, veestiku ja taimestiku) erinevuste alusel.

Eesti territoorium jagatakse maastikuprovintsideks ja allprovintsideks, valdkondadeks, rajoonideks ja paikkondadeks.

Eesti maastikuline liigestus:

Madal-Eesti allprovints:

1. Põhja-Eesti maastikuvaldkond:
   1. Soome lahe rannikumadaliku maastikurajoon
   2. Harju lavamaa maastikurajoon
   3. Viru lavamaa maastikurajoon
      1. Jõhvi kõrgustik
2. Lääne-Eesti maastikuvaldkond:
   1. Lääne-Eesti madaliku maastikurajoon
   2. Hiiumaa maastikurajoon (koos ümbritsevate saartega, sh Vormsi)
   3. Saaremaa maastikurajoon (koos ümbritsevate saartega, sh Muhu)
   4. Liivi lahe rannikumadaliku maastikurajoon (koos Kihnu ja Ruhnuga);
3. Vahe-Eesti maastikuvaldkond:
   1. Kõrvemaa maastikurajoon
   2. Soomaa maastikurajoon
   3. Võrtsjärve madaliku maastikurajoon

Kõrg-Eesti allprovints:

1. Lahkme-Eesti maastikuvaldkond:
   1. Pandivere kõrgustiku maastikurajoon
   2. Kesk-Eesti tasandiku maastikurajoon
   3. Türi voorestiku maastikurajoon
   4. Vooremaa maastikurajoon
2. Lõuna-Eesti maastikuvaldkond:
   1. Ugandi lavamaa maastikurajoon
   2. Sakala kõrgustik maastikurajoon
   3. Võru–Hargla nõgu
   4. Valga nõgu ja Väike-Emajõe orund maastikurajoon
   5. Irboska lavamaa maastikurajoon
3. Kagu-Eesti kõrgustike maastikuvaldkond:
   1. Otepää kõrgustiku maastikurajoon
   2. Haanja kõrgustiku maastikurajoon
   3. Karula kõrgustiku maastikurajoon

Peipsi nõo allprovints:

1. Ida-Eesti maastikuvaldkond:
   1. Peipsi rannikumadaliku maastikurajoon
   2. Alutaguse madaliku maastikurajoon

Vaata ka

• Maastik
• Maastikuüksus
• Eesti maastikuüksuste loend