Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei

Allikas: Vikipeedia
Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei
Eesti erakond
Esimees Hans Kruus (1920–1922)
Asutatud 1917, suleti 1924
Peakorter Tallinn
Ideoloogia sotsiaaldemokraatia/kommunism

Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (EISTP) oli Eesti Vabariigis tegutsenud partei, mis oma tegevuse lõpuaastail muutus äärmusvasakpoolsete vaadetega parteiks ning suleti 1924. aastal.

Hans Kruus
Jaan Piiskar

Partei moodustumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sotsialistide-revolutsionääride partei loomise eelduseks oli 1917/1918 Venemaa keisri ja Venemaa Ajutise Valitsuse kukutamine ning bolševike võimuletulek ja Saksa okupatsioon, mis tekitasid Eestis palju vasakpoolsete poliitiliste arusaamadega inimesi. Eesti politiliste liikumiste hulka tekkisid ka Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (eesti esseerid), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (menševikud), Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei Eesti osakonnad (kommunistid). Hiljem tekkis nende kolme koondina Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei.

Iseseisvatesse sotsialistide parteisse kuulusid: juhtivate tegelastena Erich Joonas, Jaan Piiskar, Oskar Gustavson, Martin Bleimann jt. Eesti Iseseisva Sotsialistliku Partei Tartumaa komitee esimees oli Hans Heidemann.

EISTP I Riigikogus[muuda | redigeeri lähteteksti]

I Riigikogu valimistel 1920. aastal sai Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 50119 häält ehk 10,6 protsenti, mis andis neile I Riigikogus 11 kohta. 1920. aastal valiti (EISTP) esimeheks Hans Kruus.

EISTP asus Kommunistliku Internatsionaali platvormile (toetas proletariaadi diktatuuri ideed) ja soovis ühineda illegaalse Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist Kominterni ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs.

1921. aasta suvel viibis partei esimees Hans Kruus ja Martin Bleimann III Kommunistliku Internatsionaali III kongressil Moskvas ja pärast tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja Riigikogust ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele. Martin Bleimann aga jäi Nõukogude Venemaale, kus ta poliitiliste repressioonide käigus hukati.

Lõhenemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

1922. aastal Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei lõhenes, kuna partei vasak tiib tahtis Kominterniga ühineda, lahkus partei parem tiib ja asutas Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei. Parteis juhtpositsiooni haaramine kommunistide poolt õnnestus 1922. aasta aprillis, (kui EISTP KK valiti 8 vasakpoolset ja 2 parempoolset liiget) muutus EKP käsualuseks ja partei endised juhid heideti parteist välja. Parteist väljaheidetud parempoolsed moodustasid aga uue Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei.

Partei likvideerumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Partei uue KK poolt heideti parteinimekirjadest Riigikogusse valitud ja uut vasakpoolset poliitilist liini mittetoetavat liiget välja, partei nimetati ümber Eestimaa Töörahva Parteiks, mille 7 liiget II Riigikogus moodustasid Töörahva Ühise Väerinna 7- liikmelise ETP fraktsiooni ning asus peagi aktiivselt riiki õõnestama, mistõttu see 1924. aasta jaanuaris suleti.


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]