Diatooniline helirida
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
Diatooniline helirida on muusikas helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mažoor ja loomulik minoor.
Diatoonilise helirea helid võivad olla põhi- või tulendnimetustega.
Põhiliikideks on:
- pentatoonika - koosneb 5-st kvintsuhtelisest (c, g, d, a, e) diatoonhelist ja on kui pooltoonideta diatooniline helirida.
- heptatoonika - 7-st kvintsuhtelisest (c, g, d, a, e, h) diatoonhelist ja on kui täielik diatooniline helirida.
7-astmelise diatoonika (heptatoonika) erinevaid astmeid esihelina (tugihelina) kasutades ning esiheli oktaav kõrgemal korrates on võimalik moodustada 7 erinevat diatoonilist helirida:
Diatoonilise helirea moodustavad näiteks klahvpillide klaviatuuri valged klahvid. Diatoonilise helirea oktaavis on seitse astet.
Klassikalised diatoonilised heliread on tonaalsed heliread:
- loomulik mažoor ehk naturaalne mažoor = naturaalduur (C-duur)
- loomulik minoor ehk naturaalne minoor = naturaalmoll (a-moll)
Nende kõrval hakati kasutama ka nende teisendeid ehk altereeritud helirida.
Mažoorsed heliread, diatoonilised mažoorid:
- mažoorne pentatoonika = duur-pentatoonika - 5-astmeline pooltoonideta duur (C-duur-pentatoonika)
- lüüdia mažoor = lüüdia-duur - kõrge IV aste (C-lüüdia-duur)
- miksolüüdia mažoor = miksolüüdia-duur - madal VI aste (C-miksolüüdia-duur)
Minoorsed heliread, diatoonilised minoorid:
- minoorne pentatoonika = moll-pentatoonika - 5-astmeline pooltoonideta moll (a-moll-pentatoonika)
- früügia minoor = früügia moll - madal II aste (a-früügia-moll)
- dooria minoor = dooria moll - kõrge VI aste (a-dooria-moll)
[redigeeri] Vaata ka
| Diatooniline helirida | redigeeri |
| Lüüdia (IV) • Joonia (I) • Miksolüüdia (V) | |
| Dooria (ii) • Eoolia (vi) • Früügia (iii) • Lokria (vii) | |
| Heli põhinimetused: | C (do) • D (re) • E (mi) • F (fa) • G (sol) • A (la) • H (si) |
 pooltooni võrra kõrgendatud: |
Cis (do#) • Dis (re#) • Eis (mi#) • Fis (fa#) • Gis (sol#) • Ais (la#) • His (si#) |
 tervetooni võrra kõrgendatud: |
Cisis (do x) • Disis (re x) • Eisis (mi x) • Fisis (fa x) • Gisis (sol x) • Aisis (la x) • Hisis (si x) |
 pooltooni võrra madaldatud: |
Ces (do b) • Des (re b) • Es (mi b) • Fes (fa b) • Ges (sol b) • As (la b) • B (si b) |
| tervetooni võrra madaldatud: |
Ceses (do bb) • Deses (re bb) • Eses (mi bb) • Feses (fa bb) • Geses (sol bb) • Ases (la bb) • Heses (si bb) |
Helirida • heptatoonika • pentatoonika
Skeemil on pooltoon üleminekul ühest reast teise. |
|||||||||||||||||||||
