Mažoorne helirida

Mažoorne helirida on helirida, mille I ja III astme vahel on suur terts (intervall) ja esimeselt astmelt moodustub mažoorkolmkõla.

Mažoorsete heliridade gruppi kuuluvad miksolüüdia, joonia ja lüüdia.

Mažoori keskseks helireaks on joonia ja teised samasse gruppi kuuluvad heliread erinevad kesksest helireast ühe võtmemärgi võrra.

• Lüüdia C-st: c, d, e, fis, g, a, h, c

Lüüdia mažoor erineb joonia mažoorist kõrge IV astme poolest, mida nimetatakse lüüdia kvardiks (I ja IV aste moodustavad suurendatud kvardi, <4) KUULA ‎LÜÜDIA HELIRIDA^ⓘ

• 

  Joonia helirida

  KUULA JOONIA HELIRIDA^ⓘ

• Miksolüüdia C-st: c, d, e, f, g, a, b, c

Miksolüüdia mažoor erineb joonia mažoorist madala VII astme poolest, mida nimetatakse miksolüüdia septimiks (I ja VII aste moodustavad [[väike septim|väikse septimi, v.7) KUULA MIKSOLÜÜDIA HELIRIDA^ⓘ

Joonia on tänapäeval tuntud loomuliku ehk naturaalse mažoorina (naturaalduurina). Joonia on enamasti modaalne helirida, loomulik mažoor aga tonaalne helirida (seotud funktsionaalse harmooniaga).

Loomulik mažoor võeti kasutusele 17. sajandil.

Vaata ka

• Mažoor
• Minoorne helirida
• Diatooniline helilaad
• Diatooniline helirida