Kromaatiline helirida
Kromaatiline helirida on tõusvate või langevate pooltoonide helirida. Pooltoonid võivad olla diatoonilised või kromaatilised. Kromaatiline helirida on tuletatud loomulikust mažoorist või minoorist.
Kromaatilise helirea kirjutamisel kehtivad järgmised reeglid:
- Tõusev kromaatiline helirida mažooris kõrgendatakse kõiki diatoonilisi astmeid, millele järgneb tervetoon. Ainult VI astme kõrgendus asendatakse VII astme madaldusega.
- c, cis, d, dis, e, f, fis, g, gis, a, b, h, c
- Laskuv kromaatiline helirida mažooris madaldatakse kõiki diatoonilisi astmeid, millele järgneb tervetoon. Ainult V astme madaldus asendatakse IV astme kõrgendusega.
- c, h, b, a, as, g, fis, f, e, es, d, des, c
Eeltoodud ortograafiat nimetatakse klassikaliseks ortograafiaks, kuna see esineb Viini klassikute teostes. Selle ajastu harmoonias kasutati modulatsioone peamiselt lähedastesse helistikesse. Kuna VI astme kõrgendamine ja V astme madaldamine põhjustaks alteratsioonimärkide ilmumise, mis ei kuulu antud helistike I järgu sugulashelistike (vaata helistike sugulus) märkide hulka, siis klassikalises ortograafias neid välditakse. Erandiks võib olla tehniliste passaažide ja tertsiline liikumine kahehäälsuse puhul. Siis kõrgendatakse ka VI ja madaldatakse V astet, et ei tekiks enharmoonilist asendamist teiste intervallidega, mis raskendab noodilugemist.
- Minoori tõusev kromaatiline helirida kirjutatakse nagu tema paralleelse mažoori tõusev kromaatiline helirida, mis algab VI astmelt.
- Minoori laskuv kromaatiline helirida kirjutatakse nagu samanimelise mažoori kromaatiline laskuv helirida.
Kui kromaatilise helirea tõusvas mažooris kõrgendatakse VI astet (seega minooris ka I astet) ning laskuvas helireas madaldatakse mažooris kui ka minooris V astet, siis seda nimetatakse modernseks (moodsaks) ortograafiaks. Sellist kirjaviisi on kasutatud hilisromantikutest (näiteks Wagner) alates, seoses altereeritud akordide keerukamate vormide esinemisega nende teostes.
| Heli põhinimetused: | C (do) • D (re) • E (mi) • F (fa) • G (sol) • A (la) • H (si) |
 pooltooni võrra kõrgendatud: |
Cis (do#) • Dis (re#) • Eis (mi#) • Fis (fa#) • Gis (sol#) • Ais (la#) • His (si#) |
 tervetooni võrra kõrgendatud: |
Cisis (do x) • Disis (re x) • Eisis (mi x) • Fisis (fa x) • Gisis (sol x) • Aisis (la x) • Hisis (si x) |
 pooltooni võrra madaldatud: |
Ces (do b) • Des (re b) • Es (mi b) • Fes (fa b) • Ges (sol b) • As (la b) • B (si b) |
| tervetooni võrra madaldatud: |
Ceses (do bb) • Deses (re bb) • Eses (mi bb) • Feses (fa bb) • Geses (sol bb) • Ases (la bb) • Heses (si bb) |
Helirida • heptatoonika • pentatoonika
Skeemil on pooltoon üleminekul ühest reast teise. |
|||||||||||||||||||||
