Dezső Kosztolányi

Allikas: Vikipeedia
Dezső Kosztolányi, 1935

Dezső Kosztolányi [d'äžöö k'ostolaanji] (29. märts 1885 Szabadka, tänapäeva Subotica Serbias3. november 1936 Budapest) oli ungari kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija.

Elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kosztolányi sündis Austria-Ungari riigis Szabadkas (praegu Subotica Serbias). Tema isa Árpád Kosztolányi (1859–1926) oli gümnaasiumi matemaatika-füüsikaõpetaja ja hiljem direktor, ema oli prantsuse päritolu Eulália Brenner (1886–1948), kes põlvnes apteekriperekonnast.[1]

Ta käis koolis oma sünnilinnas, ent konfliktide tõttu õpetajaga visati ta koolist välja ning ta lõpetas õpingud eraõpetaja juures.

1903. aastal asus ta õppima Budapesti ülikooli filosoofiateaduskonna ungari-saksa eriharus. Pärast esimest aastat jätkas ta õpinguid Viinis, kuid naasis mõne kuu pärast pettunult Szabadkasse ja hakkas ajalehe Báckai Hírlap kaastööliseks.[2] 1905. aastal naasis ta Budapesti, kus tutvus mitme hiljem tuntud kirjaniku ja luuletajaga (Mihály Babits, Gyula Juhász, Frigyes Karinthy, Milán Füst). Õpingud ülikoolis jäid siiski lõpetamata, temast sai Budapesti ajalehe Budapesti Napló kaastöötaja.

1913. aastal abiellus ta näitlejanna Ilona Harmosiga, 1915. aastal sündis neil poeg Ádám.

1920. aasta Trianoni lepinguga ei olnud tema sünnilinn enam Ungari territooriumil ning ta oli lahutatud oma vanemaist.

1931. aastal sai ta Ungari PEN-klubi esimeseks presidendiks.

Kosztolányi suri 1936. aastal suulaevähki.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kosztolányi oli väga viljakas kirjanik. Ta tegutses ka inglise, saksa ja prantsuse keelest ungari keelde tõlkijana.

Eesti keeles ilmunud teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Zoltán Hafner, Järelsõna. – Nero, verine luuletaja. Tallinn: Varrak, 2000, lk 227.
  2. Zoltán Hafner, Järelsõna. – Nero, verine luuletaja. Tallinn: Varrak, 2000, lk 228.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]