Python (programmeerimiskeel)

Allikas: Vikipeedia
Python
200px
Faililaiendid .py, .pyw, .pyc, .pyo, .pyd
Paradigma funktsionaalne, imperatiivne, reflektiivne, objektorienteeritud (klassipõhine)
Väljalaskeaeg 1991
Looja Guido van Rossum
Arendaja Python Software Foundation
Viimane väljalase 3.4.0 (28. september 2013)[1]
2.7.5 (28. september 2013)[2]
Tüüpimine dünaamiline, tugev, pardi
Implementatsioonid CPython, IronPython, Jython, Python for S60, PyPy, Unladen Swallow
Dialektid Stackless Python, RPython
Mõjutatud keeltest ABC, ALGOL 68, C, Haskell, Icon, Lisp, Modula-3, Perl, Java
Mõjutanud keeli Boo, Cobra, D, Dao, Falcon, Groovy, Nimrod, Ruby
OS mitmeplatvormne
Litsents Python Software Foundation License
Veebileht www.python.org

Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks.

Python võimaldab mitut programmeerimisstiili, näiteks objektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist.

Pythonit peetakse küllaltki lihtsaks keeleks ja seda on soovitatud programmeerimise õppimisel esimeseks keeleks.

Python sisaldab selliste programmeerimiskeelte nagu C++, Java, Modula-3 ja Scheme tunnuseid.[3]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pythoni töötas 1990ndate alguses Hollandis Stichting Mathematisch Centrumis välja Guido van Rossum. Python on keele ABC[4] järglane. ABC omakorda on inspireeritud SETL-ist.[5] 2000. aasta mais lõid Guido van Rossum ja Pythoni arendustiim BeOpen PythonLabs firma, mis sama aasta oktoobris ühines firma Digital Creations tiimiga (nüüd tuntud kui Zope Corporation). 2001. aastal loodi mittetulundusühing Python Software Foundation[6], mis on Pythoni autoriõiguse omanik, sponsoriks on ka Zope Corporation.

Python on oma nime saanud briti naljameeste telesarja "Monty Pythoni lendav tsirkus" järgi.[7] Dokumentatsiooni koodinäidetes üritatakse vältida liigset tõsidust viidetega grupi loomingule.

Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on avatud lähtekoodiga. Enamik väljalasked, kuigi mitte kõik, ühilduvad ka GPL-litsentsiga. Pythoni interpretaatorit ja teeke levitatakse tasuta tarkvarana.

Tehniline info[muuda | redigeeri lähteteksti]

Python on dünaamiliste andmetüüpidega keel, seega programmeerijal ei ole tarvis määratleda muutujate tüüpe. See suurendab programmeerija võimalusi, kuid on veaohtlik.

Pythoni koodi interpreteerimine ja optimeerimine võivad olla mõnikord aeglased protsessid. Selle koha pealt sarnaneb Python Javaga, kuna ka Pythoni programmid kompileeritakse enamasti baitkoodiks, kuigi see protsess on Pythoni puhul läbipaistev. Siiski on Pythoni programmid masinkoodi kompileeritud programmidest (C, C++) alati aeglasemad, isegi mitu korda. Samas tänapäeva arvutite kiiruse juures pole seda vahet lihtsamate ülesannete puhul märgata.

Võrdlus teiste keeltega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Python 2.x süntaksi näide

Pythoni kasutamine erineb teistest keeltest arendamise kiiruse poolest; samas on olemas kõik objektorienteeritud programmeerimise vahendid. Python on hea keel prototüüpimiseks: tihtipeale luuakse mingi arvutiprogrammi esialgne kavand selles keeles ning hiljem realiseeritakse see mõnes kiiremas kõrgkeeles. Vahel kirjutatakse ainult programmi aeglasemad osad C-s või C++-is.

Võtmesõnade loetelu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Järgnevalt on esitatud Pythoni programmikeeles kasutatavad võtmesõnad:[8][9]

  • and
  • as
  • assert
  • break
  • class
  • continue
  • def
  • del
  • elif
  • else
  • except
  • exec (muudetud sisseehitatud funktsiooniks alates Python 3.x versioonidest)
  • False (alates Python 3.x)
  • finally
  • for
  • from
  • global
  • if
  • import
  • in
  • is
  • lambda
  • None (alates Python 3.x)
  • nonlocal (alates Python 3.x)
  • not
  • or
  • pass
  • print (muudetud sisseehitatud funktsiooniks alates Python 3.x versioonidest)
  • raise
  • return
  • True (alates Python 3.x)
  • try
  • while
  • with
  • yield

Võtmesõnu ei tohi kasutada muutujate nimedena.

Hello world[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klassikaline Hello world programm Pythonis:

  • Python 2.x:
print "Hello, world!"
  • Python 3.x:
print ("Hello, world!")

Kommentaarid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kommentaarid ehk see tekst, mida programmi täitmisel ei loeta, eraldatakse täitmisele minevast programmiosast märgiga # (trellid) või ´´´ (3 ülakoma) või “ “ “ (3 jutumärki).

  • üherealine kommentaar:
# See tekst on Pythoni programmi kommentaar
  • mitmerealine kommentaar:
’’’
print ("See tekst on kommentaari sees.")
print ("See rida on samuti kommentaari sees.")
’’’
print ("See tekst on kommentaarist väljas.")

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välisviited[muuda | redigeeri lähteteksti]