Beetadinutuksimaab

Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.

Beetadinutuksimaab (ka Dinutuksimaab beeta) on onkoteraapias (immunoteraapia) kasutatav veenisisese infusioonilahuse kontsentraat, mis on kimäärne monoklonaalne IgG1 antikeha ja toodetud Hiina hamstri munasarjarakkudes rekombinantse DNA-tehnoloogia baasil.

Farmakoterapeutiline rühm: kasvajavastased ained, monoklonaalsed antikehad, ATC-kood: L01XC.

Beetadinutuksimaabi tohib Euroopa Liidus välja kirjutada. Euroopa Komisjon on ravimile 2017. aasta II kvartalis väljastanud müügiloa.

Haigus ja ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Neuroblastoom

Neurobastoom on sageli embrüonaalset päritolu vähkkasvaja, mille levik saab alguse autonoomse närvisüsteemi ebaüpsetest närvirakkudest, sageli sümpaatilisie närvisüsteemi närvikudedest neerupealises. Esineb harilikult väikelastel.

Beetadinutuksimaab Apeiron on näidustatud kõrge riskiga neuroblastoomi ravis üle 12 kuu vanustel vähipatsientidel, kes on eelnevalt saanud induktsioon-keemiaraviga vähemalt osalise ravivastuse, millele on järgnenud müeloablatiivne teraapia ja tüvirakkude siirdamine, aga ka neil vähipatsientidel, kel haigus taastekkinud või refraktoorne neuroblastoom koos residuaalse haigusega või ilma.

Anamneesis taastekkinud/refraktoorse neuroblastoomiga vähipatsientidel, kellel esmavaliku raviga ei ole saavutatud täielikku ravivastust, tuleb beetadinutuksimaab Apeironi kombineerida interleukiin-2-ga (IL-2).

Beetadinutuksimaab Apeironi tohib kasutada ainult haiglas ja seda võib manustada onkoloogiliste ravimite kasutamise kogemusega arsti järelevalve all.

Ravimi eripäradest ja kõrvaltoimete profiilist lähtuvalt tohib seda manustada tervishoiutöötaja, kes on saanud ettevalmistuse raskete allergiliste reaktsioonide, sealhulgas anafülaksia, raviks keskkonnas, kus on kohe kättesaadavad kõik elustamisteenused.

Beetadinutuksimaab Apeironi ravi koosneb viiest järjestikusest ravikuurist, millest iga pikkuseks on 35 päeva. Igale patsiendile määratakse individuaalne annus kehapindala järgi ja selleks on kokku 100 mg/m² ühe ravikuuri kohta.

Enne iga ravikuuri alustamist tuleb hinnata järgmisi kliinilisi näitajaid. Kuni allpool toodud väärtuste saavutamiseni tuleks ravi edasi lükata:

pulssoksümeetria näit > 94% ruumiõhu hingamisel;
piisav luuüdi funktsioon: neutrofiilide absoluutarv ≥ 500/µl, trombotsüütide arv ≥ 20 000/µl, hemoglobiin > 8,0 g/dl;
piisav maksafunktsioon: alaniini aminotransferaas (ALAT) / aspartaadi aminotranferaas (ASAT) < 5 korda üle normi ülempiiri (ULN);
piisav neerufunktsioon: kreatiniini kliirens või glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GRF) > 60 ml/min/1,73 m².

Beetadinutuksimaabi kõrvaltoimete profiil[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Immuunravimite kõrvaltoimed

Beetadinutuksimaab on suhteliselt uus ravim ja selle ohutust on hinnatud ravimi eriloaga kasutamise programmis (1. uuring) 54 patsiendil, kliinilist ohutust 514 patsiendil. Esmane efektiivne tulemusnäitaja oli 3 aasta sündmusvaba elumus; teisene tulemusnäitaja üldine elumus.

Beetadinutuksimaabiravi tuleb lõpetada järgmiste toksilisusnähtude ilmnemisel:

3. või 4. raskusastme anafülaksia;
pikaajaline 2. raskusastme perifeerne motoorne neuropaatia;
3. raskusastme perifeerne neuropaatia;
3. raskusastme nägemise toksilisus;
4. raskusastme hüponatreemia (< 120 mEq/l) vaatamata kohasele vedeliku manustamisele;
korduv või 4. raskusastme kapillaarlekke sündroom (vajab toetavat ventilaatorravi).

Opioidravi on beetadinutuksimaabi kasutamise korral tavapraktika (ei sisaldu ravimi hinnas, eraldi kuluartikkel) ja soovitatavalt tuleb enne morfiini intravenoosse püsiinfusiooni alustamist 2 tundi enne beetadinutuksimaabi infusiooni alustada morfiini boolusinfusiooniga kiirusega 0,02...0,05 mg/kg kehakaalu kohta tunnis.

Ülitundlikkusreaktsioonid

Ravi ajal võivad tekkida rasked infusiooniga seotud reaktsioonid, sealhulgas tsütokiinide vabanemise sündroom (hüpertsütokineemia vorm) ning anafülaktilised ja ülitundlikkusreaktsioonid. Sel juhul tuleb ravi kohe katkestada ja vajaduse korral alustada erakorralist ravi. Beetadinutuksimaabi manustamise ajal peavad eluohtlike allergiliste reaktsioonide raviks kohe manustamiseks valmis olema intravenoosne antihistamiin, epinefriin (adrenaliin) ja prednisoloon intravenoosseks manustamiseks.

Eesti ravipraktika[muuda | muuda lähteteksti]

SA Hille Tänavsuu Vähiravifondile tehtud annetuste toel sai Eestis võimalikuks 7-aastase Annabeli ravi selle uue ravimiga, ravi maksumus on 172 000 eurot.^[1]