Immunoteraapia
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2015) |
Immunoteraapia ehk immuunravi (ka desensibiliseerimine, profülaktiline immuunravi) (immunotherapia) on koondnimetus mitmetes teadusharudes rakendatavate mitmesuguste ravivõtete ja erinevas vormis ainete ja/või rakkude, valkude kas pikema- või lühemaajalise manustamise kohta osade loomade (sh inimeste) organismi, mille eesmärgiks on soovimatute haiguslike seisundite sümptomaatika vähendamine, näiteks mitmesugused allergiad, kas indutseerides, aktiveerides või inhibeerides immuunvastuseid (immunosupressioon).
Immunoteraapia jagatakse:
- passiivne immunoteraapia – haiguse ravi valmis antikehade viimisega patsiendi organismi;
- aktiivne immunoteraapia – patsiendi immuniseerimine vastavate antigeenidega;
- Vähi immunoteraapiaks loetakse ka immuunsüsteemi mittespetsiifilist stimuleerimist erinevate ainetega, millega on püütud ravida vähktõbe;[1]
- looduslike toksiinide (mürgi) immunoteraapia;
- allergeeni immunoteraapia on süsteravi võte, mis koosneb seeriast süstidest, mis sisaldavad väikses koguses allergeeni, millele patsient on ülitundlik. Pärast allergiasüste esineb umbes 80–90% patsientidest vähem allergiavaevusi.[2]
Allergeenispetsiifiline immunoteraapia[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Allergeen-spetsiifiline immunoteraapia
Nahaalune allergeenispetsiifiline immunoteraapia (subcutaneous immunotherapy) on süsteravi võte, mis koosneb seeriast süstidest, mis sisaldavad väikses koguses allergeeni, millele patsient on ülitundlik. Pärast allergiasüste esineb umbes 80–90% patsientidest vähem allergiavaevusi.[2]
See immunoteraapia toimib vaktsineerimisega sarnaselt – organism peatab antikehade tootmise ühe või teise teguri ehk allergeeni suhtes. Ravi kestab kokku 3–5 aastat.[3])
Sublingual immunotherapy (keelealune (suukaudne) immunoteraapia) korral manustatakse patsiendile soovi korral kas aine tilku või tablette esmalt keele alla.
Immunoteraapia ei pruugi toimida mitmikallergia, toiduallergia ja allergilise lööbe korral.[4]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Meditsiinisõnastik", 293:2004
- ↑ 2,0 2,1 Terviseportaal inimene.ee. "Mida teha kui lemmikloom põhjustab allergiat?" (Erika Reismaa).
- ↑ Erika Reismaa, Mida teha, kuisinu lemmikloom põhjustab sulle allergiat?[alaline kõdulink], veebiversioon (vaadatud 13.05.2015
- ↑ Immunotherapy, veebiversioon (vaadatud 13.05.2015)(inglise keeles)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Allergy Shots (Immunotherapy)
- Immunotherapy inhibits heroin effects in research animals
- Ananth Thyagarajan, MD, Pooja Varshney, MD, Stacie M. Jones jt, Peanut Oral Immunotherapy (OIT) is Not Ready for Clinical Use, Journal of Allergy and Clinical Immunology, 2010 juuli; 126(1): 31–32, doi: 10.1016/j.jaci.2010.05.012, PMCID: PMC2904630, NIHMSID: NIHMS215335
- Katherine Anagnostou, PhD, Sabita Islam, PhD, Yvonne King, RSN, jt, Assessing the efficacy of oral immunotherapy for the desensitisation of peanut allergy in children (STOP II): a phase 2 randomised controlled trial, 30. jaanuar 2014
- Sadna Budhu, Jedd Wolchok, Taha Merghoub, The importance of animal models in tumor immunity and immunotherapy, Current Opinion in Genetics & Development, 24. väljaanne, veebruar 2014, lk 46–51
- Vähi immunoteraapia
- Karolina Palucka & Jacques Banchereau, Cancer immunotherapy via dendritic cells, Nature Reviews Cancer 12, 265-277 (aprill 2012), doi:10.1038/nrc3258
- Rein Sikut, Antigeenispetsiifi line vähi immunoteraapia: kuidas toimib melanoomi ja mitteväikeserakulise kopsuvähi vastane ravivaktsiin?, Eesti Arst 2013; 92(3):167–171 167