August Rauber
August Antinous Rauber (22. märts 1841 Obermoschel (Saksamaa) – 1. märts (16. veebruar) 1917 Tartu) oli saksa anatoom, antropoloog, histoloog ja embrüoloog.
Rauber saavutas maailmakuulsuse 1897 Saksamaal ilmunud anatoomiaatlasega "Lehrbuch der Anatomie des Menschen".
August oli kohtutäituri poeg. Ta õppis Müncheni Ülikoolis 1859–1865, kaitstes seejärel doktorikraadi, tudeeris ka Viini Ülikoolis. Ta oli Münchenis eradotsent 1869–1872, seejärel aasta prosektor Baseli Ülikoolis, mille järel suundus Leipzigi Ülikooli, kus pidas professoriametit kuni 1886. aastani.
1886–1911 töötas Rauber Tartu Ülikoolis anatoomia professorina. [1]
Rauber asutas 1890 Tartu Ülikooli anatoomiamuuseumi.
23. aprillil 2009 avati Tartus Vanas Anatoomikumis pidulikult Rauberi vahakuju. Samas anti üle järjekordne August Rauberi medal, mille sai professor Helje Kaarma.
Sisukord |
Mälestuse jäädvustamine [muuda]
Rauberit mälestatakse tema fülogeneetilise käsitlusviisi tõttu, mis hõlmas lindude ja imetajate embrüonaalset arengut. Tema nime kannab Rauberi kiht, mis on määratletud arenevate organismide embrüonaalketast katva trofoblastilise kelmena.
Tartu Ülikooli arstiteaduskond annab välja August Rauberi medalit.
August Rauber on maetud Uus-Jaani kalmistule Tartus.
Viited [muuda]
Kirjandust [muuda]
- Maie Toomsalu, "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid". - Tartu, 2002, lk. 64-71 (Sisaldab ka bibliograafiat)
