August Rauber

Allikas: Vikipeedia
August Rauber

August Antinous Rauber (22. märts 1841 Obermoschel (Saksamaa) – 1. märts (16. veebruar) 1917 Tartu) oli saksa anatoom, antropoloog, histoloog ja embrüoloog. Ta oli Tartu Ülikool anatoomiaprofessor ning Tartu Ülikooli anatoomiamuuseumi rajaja.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

August Antonius Rauber oli kohtutäituri poeg.

Lõpetas 1859 Speieri Gümnaasiumi, õppis Müncheni Ülikooli arsti- ja õigusteaduskondades 18591865, kaitstes seejärel meditsiinidoktorikraadi (väitekiri "Die Vater`chen Körperchen der Bänder- und Periostnerven und ihre Beziehung zum sogenannten Muskelsinn"), tudeeris ka Viini Ülikoolis. Ta oli 1866–68 Viini anatoomia instituudi assistent, 18691872 Münchenis eradotsent (1870–71 osales välikirurgina Preisi-Prantsuse sõjas), seejärel aasta prosektor Baseli Ülikooli anatoomia instituudis, mille järel suundus Leipzigi Ülikooli, kus pidas professoriametit kuni 1875. aastani, 1876–86 tegeles erapraksisega.[1]

18861911 töötas Rauber Tartu Ülikoolis anatoomia professori ja kateedri juhatajana.[2] Seal jätkas ta professor Ludwig Stieda tööd ja pärast 25 aastat ametis püsimist emeriteeriti ta austusavalduste saatel[3].

Rauber asutas 1890. aastal Tartu Ülikooli anatoomiamuuseumi.[1] Seda võimaldas 1888. aastal valminud uue anatoomikumi hoone, mis jättis vanasse anatoomikumi piisavalt ruumi Rauberi kolleksioonile.[4]

Rauberi Tartus veedetud perioodi jäi ka venestusaeg ja seejuures oli ta üks vähestest professoritest, kellel lubati jätkata õppetöö läbiviimist saksa keeles.[3]

August Rauber suri 1917 ja ta on maetud Uus-Jaani kalmistule Tartus.[5]

Teadustöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rauber saavutas maailmakuulsuse 1897 Saksamaal ilmunud anatoomiaatlasega "Lehrbuch der Anatomie des Menschen".

Uurimisvaldkond: närvisüsteemi ja luustiku anatoomia, selgroogsete embrüoloogia, antropoloogia, sotsiaalküsimused jm. Esitas peapiirkonna ganglionide liigituse, selgitas reienärvi kulu ja täpse innervatsiooniala, avastas lootepõie erilise kattekivi olemasolu. Eksperimentaalembrüoloogia rajajaid, siiani kasutusel oleva anatoomia käsiraamatu (38 väljaannet) autor. Üle 100 teadustrükise. 1991 asetati TÜ vana anatoomikumi välisseinale Rauberi bareljeef.[1]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rauberit mälestatakse tema fülogeneetilise käsitlusviisi tõttu, mis hõlmas lindude ja imetajate embrüonaalset arengut. Tema nime kannab Rauberi kiht, mis on määratletud arenevate organismide embrüonaalketast katva trofoblastilise kelmena.

Tartu Ülikooli arstiteaduskond annab välja August Rauberi medalit.

23. aprillil 2009 avati Tartus Vanas Anatoomikumis pidulikult Rauberi vahakuju[6]. Samas anti üle järjekordne August Rauberi medal, mille sai professor Helje Kaarma.

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ueber den sympatischen Grenstang des menschlichen Kopfes. München, 1872
  • Ueber die Stellung des Hähnchens im Entwicklungsplan. Leipzig, 1876
  • Primitivstreifen und Neurula der Wirbeltiere. Leipzig, 1877
  • Urgeschichte des Menschen 1–2. Leipzig, 1884
  • Ueber die Bedeutung der Wissenschaftlichen Anatomie. Dorpat, 1886
  • Die Mitosen im Medullarrohre der Wirbeltiere. // Archiv für Microscopische Anatomie (1886)
  • Lehrbuch der Anatomie des Menschen 1–2. Leipzig, 1886–1888
  • Frauenfrage. Fragen der Liebe. Der Dichtkunst der scheidenden Jahrhunderts gewindet. Leipzig, 1895
  • Ontogenese als Regeneration betrachtet I. Leipzig, 1908.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • DbL, 608
  • Левицкий II, 37
  • Brockhaus Enzyklopädie 15. Wiesbaden, 1972, 439
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, II, 127, 233, 270, 274, 360, 361
  • EE 8, 46
  • EE 14, 409
  • Brennsohn, I. Die Ärzte Estlands. Riga, 1922, 501
  • Ludosch, W. August Rauber. Sein Leben und seine Werke. // Anatomischer Anzeiger 58 (1924) 6/7, 129–172
  • Rooks, G., Kogerman, E. 120. a. A. Rauberi sünnist. // Nõukogude Eesti Tervishoid (1961) 2, 60–61
  • Kogerman-Lepp, E. August Rauber. // Nõukogude Eesti Tervishoid (1982) 5, 350–354
  • Kalnin, V. Eesti arstiteaduse ajaloost. Tartu, 1991, 124–128
  • Maie Toomsalu, "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid". - Tartu, 2002, lk. 64-71 (Sisaldab ka bibliograafiat)
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.