Apollo 8

Allikas: Vikipeedia
Apollo 8 embleem
Apollo 8 juhtimismoodul
Maa tõus
Üks esimesi fotosid, millel on kujutatud kogu Maa. Paistab Lõuna-Ameerika, lõunasuund on üleval.

Apollo 8 oli kosmoselaev, mis sooritas 21.27. detsembril 1968 Apollo programmi teise mehitatud kosmoselennu. See oli esimene lend, mis viis inimese Maa orbiidilt kaugemale.

Apollo 8 meeskonda kuulusid lennu komandör Frank Borman, juhtimismooduli piloot James Lovell ja kuumooduli piloot William Anders. See oli Bormanile teine, Lovellile kolmas ja Andersile esimene kosmoselend. Lennule oli plaanitud ka varumeeskond, kuhu kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Edwin Aldrin ja kuumooduli piloot Fred Haise.

Lend startis Kennedy Kosmosekeskusest 21. detsembril 1968. Jõululaupäeval tegi kosmoselaev 10 tiiru Kuu orbiidil. Apollo 8 saabus tagasi Maale 27. detsembril. Lend kestis 6 päeva, 3 tundi ja 42 sekundit. Meeskond ise teadis ülesande ohtlikkust, pidades missiooni õnnestumise tõenäosuseks üksnes 50%.

Apollo 8 oli esimene mehitatud kosmoselaev, mis saavutas teise kosmilise kiiruse ja vabanes Maa gravitatsiooniväljast. See oli esimene mehitatud kosmoselaev, mis jõudis mõne teise taevakeha (Kuu) gravitatsioonivälja; lisaks suutis ta hiljem sellest lahkuda ja Maale tagasi jõuda. Apollo 8 kosmonaudid said esimesteks inimesteks, kellel õnnestus oma silmaga näha Kuu tagumist külge. Esimest korda kasutati mehitatud lennul kanderaketti Saturn V.

Esialgu oli meeskonda plaanitud Bormani ja Andersi kõrvale Michael Collins. Varumeeskonnas olid Armstrong komandörina, Lovell juhtimismooduli piloodina ja Aldrin kuumooduli piloodina. Kuid Collins sai 1968. aasta juulis kuklasse selgroolüli songa ja pidi minema operatsioonile. Seetõttu toodi Lovell põhimeeskonda. Peale Lovelli ja Aldrini ei olnud teistel kosmonautidel juhtimismooduli käsitsemise kogemust, sellepärast pandi Aldrin varumeeskonna juhtimismooduli piloodiks ja Hoise varumeeskonna kuumoduli piloodiks.

Hiljem lendasid Armstrong komandörina, Collins juhtimismooduli piloodina ja Aldrin kuumooduli piloodina laeval Apollo 11. Haise lendas laeval Apollo 13.

Apollo 8 embleemi esialgse versiooni visandas Lovell. Väidetavalt tegi ta seda sõjalennuki tagaistmel, kui talle oli teatatud, et ta arvati põhimeeskonda, ja ta Californiast Houstonisse lendas.

Embleemi kolmnurkne kuju sümboliseerib juhtimismoodulit. Sellel on Maa, Kuu ning kaheksakujuline punane lint, mis sümboliseerib missiooni numbrit ning ühtlasi kosmoselaeva teekonda ümber Maa ja Kuu. Lindile on kirjutatud kosmonautide nimed.

Lennu ajal tegi meeskond kuus teleülekannet: kaks sinnalennul, kaks Kuu juures ja kaks tagasilennul.

Esimese teleülekande ajal 31 tundi pärast starti tutvustas meeskond kosmoselaeva ja katsus näidata, kuidas Maa kosmosest paistab. Kuid läätsede suunamine Maale ilma monitori abita, mis aitaks otsustada, millele need on suunatud, osutus võimatuks. Ülekanne kestis 17 minutit, kuni kosmoselaeva pöörlemine viis laeva peaantenni Maa suhtes varju, nii et ülekanne tuli lõpetada. Lõpetuseks soovis Lovell oma emale head sünnipäeva.

Teine ülekanne toimus täpselt päev hiljem, 55 tundi pärast starti. See ülekanne kestis 23 minutit. Selleks ajaks olid kosmonaudid saanud korda kaamerate optilised filtrid ja suutsid kaamerad Maale suunata. Seda oli küll keeruline teha, sest kaamerad olid jäigalt kinnitatud ja nende suunamiseks tuli tervet kosmoselaeva keerata. Meeskond saatis Maale telepildi Maast ning kirjeldas, mis seal on näha ja mis värvi see on.

Kui kosmoselaev jõudis Kuu orbiidile, siis ta pidurdas 4 minutiks ja 13 sekundiks, et saavutada ringikujuline orbiit ümber Kuu. Pärast seda toimus kolmas teleülekanne, milles kosmonaudid kirjeldasid Kuu pinda ja kraatreid, millest nad üle lendasid. Anders veetis järgmised 20 tundi, tehes võimalikult palju fotosid huvipakkuvatest kohtadest. Reisi lõpuks oli meeskond teinud seitsesada fotot Kuust ja poolteistsada fotot Maast. Missiooni hulka kuulus maastikukuure, et valida välja koht, kus järgmised kosmoselaevad võiksid maanduda. Apollo 8 ajakava oli valitud sedasi, et kosmonautidel oleks võimalikult hea valgustus pildistamiseks ja maastikuluureks.

Kui kosmoselaev tegi ümber Kuu 4. ringi, nägi meeskond esimest korda inimkonna ajaloos Maa tõusu. Borman silmas Kuu tagant maad paistmas ja kutsus teised seda vaatama, tehes ise Maast mustvalge foto. Järgnevalt tegi Anders märksa kuulsamaks saanud värvilise foto.

Eelviimasel, 9. ringil toimus neljas ülekanne, milles Borman tutvustas meeskonda ja igaüks rääkis, missuguse mulje talle Kuu pind jättis. Seejärel teatas Anders, et meeskonnal on Maa elanikele sõnum, milleks oli 1. Moosese raamatu 1. peatükk. Nad lugesid selle kolmekesi ette ning Borman lõpetas ülekande, soovides kõigile Maa peal head ööd, palju õnne ja häid jõule.

Viiendas ülekandes tegi meeskond kosmoselaevas ringkäigu, näidates, kuidas kosmonaudid kosmoses elavad. Pärast ülekande lõppu tegid nad lahti missiooni personaliülema Donald Slaytoni kingituse, mis oli olnud toidukapis. Selleks oli kalkun ja kolm miniatuurset pudelit brändit, mis jäid avamata.

Kuues ülekanne oli ainult 4 minutit pikk.

Apollo 8 lend oli kõige rohkem ajakirjanduses kajastatud USA kosmoselend, kui välja arvata USA esimene, John Glenni kosmoselend 1962. aastal. Missiooni kajastas 1200 ajakirjanikku ja BBC edastas sellest uudiseid 54 riiki 15 keeles. Sündmuse teleülekanded olid tolle aja läbi aegade vaadatuimad ülekanded. Hinnanguliselt veerand tollasest maailma elanikkonnast nägi kas otse või salvestuse kaudu Apollo 8 jõuluõhtu ülekannet. Apollo 8 ülekanded võitsid Emmy, USA televisiooni kõrgeima auhinna. NSV Liidu juhtiv ajaleht "Pravda" tsiteeris nõukogude programmi "Interkosmos" juhti Boriss Petrovi, kes kirjeldas seda lendu "Ameerika kosmoseteaduse ja -tehnika väljapaistva saavutusena".

Ajakiri "Time" valis Apollo 8 meeskonna 1968. aasta inimeseks, pidades neid inimkonda kõige rohkem mõjustanud isikuteks sellel aastal. Ajakiri "Life" valis 2003. aastal foto "Maa tõus" inimkonda 20. sajandi jooksul kõige enam mõjustanud fotoks. Niisugustel põhjustel on Apollo 8-t nimetatud isegi kõige tähtsamaks Apollo missioonidest.