Neil Armstrong

Allikas: Vikipeedia
Neil Armstrong pose.jpg

Neil Alden Armstrong (5. august 193025. august 2012) oli USA astronaut, esimene inimene, kes astus Kuu pinnale.

Eellugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neil Armstrong osales Korea sõjas mereväe hävituslendurina, seejärel lõpetas 1955. aastal Purdue Ülikooli lennundusinsenerina ja töötas katselendurina. 1962. aastal valiti ta NASA teise astronautide gruppi (New Nine).

Gemini[muuda | redigeeri lähteteksti]

Armstrong kuulus Gemini 5 ja hiljem Gemini 11 varumeeskonda. Tema esimene kosmoselend toimus Gemini 8 komandörina 1966. aastal. Selle lennu käigus sooritati esimene õnnestunud põkkumine. Lennu programmis oli esialgu ette nähtud ka kaaspiloodi David Scotti viibimine avakosmoses, kuid see oldi sunnitud tehniliste probleemide tõttu ära jätma.

Apollo[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neil Armstrong kuulus Apollo 8 varumeeskonda ning tänu kindlaksmääratud meeskondade rotatsioonile tähendas see, et talle langes au juhtida esimest Kuule laskuvat missiooni, Apollo 11. Tema meeskonda kuulusid juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Buzz Aldrin. Esialgsete plaanide kohaselt pidi Kuu pinnale esimesena astuma Buzz Aldrin, sest kuumooduli piloodina oli temal rohkem aega ja võimalusi eelnevat spetsiaaltreeningut teha kui lennu komandöril. Kuumooduli ukseni jõudmiseks pidi aga Aldrin üle Armstrongi ronima ning juba esimese katsetamise käigus selgus, et kahe skafandris mehe puhul ei ole selleks lihtsalt piisavalt ruumi. Aprillis 1969 otsustati, et kuumooduli ja selle luugi konstruktsiooni tõttu astub esimesena Kuu pinnale Armstrong.

Armstrongi vasak jalg puudutas Kuu pinda 21. juulil 1969 kell 2.56 UTC. Kuule astudes ütles ta nüüdseks igaühele tuttavaks saanud sõnad, mis BBC ja paljude teiste kanalite kaudu maailmale otse edasi anti: "See on üks väike samm inimesele, kuid tohutu hüpe inimkonna jaoks" (That's one small step for [a] man, one giant leap for mankind). Umbes 15 minutit hiljem astus Kuu pinnale ka Buzz Aldrin. Armstrong ja Aldrin viibisid Kuul 2 tundi ja 31 minutit ning kogusid 47,7 naela (umbes 21,6 kg) pinnast.

Kuigi astronaudid tegid Kuul lugematu arvu fotosid, ei ole hämmastaval kombel Armstrongist Kuu pinnal ühtki korralikku fotot.

Elu pärast kosmost[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast NASAst lahkumist 1971. aastal töötas Neil Armstrong Cincinnati Ülikooli professorina ja osales muu hulgas süstiku Challenger huku uurimises. Ta kuulus ka paljude ettevõtete juhtorganitesse.

Armstrong koges korduvalt, kuidas tema kuulsust püütakse kurjalt ära kasutada. Ta ei andnud autogramme, sest neid hakati suurte summade eest müüma. Isegi Armstrongi juuksur püüdis tema äralõigatud juuste pealt teenida.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

1956. aastal abiellus Neil Armstrong Janet Shearoniga, kellest hiljem lahutas. Neil sündis kolm last, kellest üks on nüüdseks surnud. 1994. aastal abiellus ta Carol Held Knightiga.

Neil Armstrong on viibinud ENSV ajal ka Tallinnas ja ööbinud Viru Hotellis.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Apollo 11 auks välja antud postmark

Neil Alden Armstrong valiti 2001. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.

Neil Armstrong on saanud suurel arvul auhindu ja aunimetusi.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neil Armstrongi järgi on nimetatud kuukraater Armstrong Apollo 11 laskumiskoha lähedal ning asteroid 6469 Armstrong. Ta on valitud Astronautide kuulsuste halli ja Katselendurite kuulsuste halli. Tema nime on saanud paljud koolid, tänavad ja rajatised. Tema kodulinnas Wapakonetas on tema nime kandev lennundusmuuseum; Armstrongi nime sai ka lennukool, kus ta lendama õppis.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]