Aleksandr Toluš

Aleksandr Kazimirovitš Toluš (vene keeles Александр Казимирович Толуш; 1. mai 1910 Peterburi – 3. märts 1969 Leningrad) oli Nõukogude Liidu maletaja ja maletreener, rahvusvaheline suurmeister (1953).

Toluš pääses 1939. aastal mängima NSV Liidu meistrivõistluste finaalturniirile, kus jagas 15.–16. kohta. Teises maailmasõjas sõdis rindel Leningradi kaitsel. 1943. aastal kutsuti ta rindelt ära tagalasse. Sõjaaegsetel meistrivõistlustel (mais-juunis 1944 Moskvas) tuli seitsmendaks. Sõjajärgsetel meistrivõistlustel jäid tal parimateks tulemusteks viies koht (1947, 1948), 2.–4. koht (1950) ja 4.–5. koht (1952, 1957).

Ta mängis mitmel korral Eestis: 1945. aastal tuli ta Tallinnas Eesti NSV lahtistel meistrivõistlustel kolmandaks, 1947. aasta Pärnu maleturniiril jäi ta kümnendaks. 1953. aastal võistles ta Tartus Eesti NSV 10. meistrivõistlustel (väljaspool arvestust), kus tuli Paul Kerese järel teiseks (sai 2,5 punkti Keresest vähem). 1955. aastal jäi ta Pärnu maleturniiril viimaseks.

Kui Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) 1950. aastal võttis kasutusele rahvusvahelise meistri nimetuse, oli Toluš üks neist, kes sai selle nimetuse kohe samal aastal.

Toluš võitis veebruaris 1953 tugevakoosseisulise rahvusvahelise turniiri Bukarestis, kus edestas teiste seas Tigran Petrosjani, Vassili Smõslovi ja Issaak Boleslavskit. Sai selle saavutuse eest FIDE-lt suurmeistri nimetuse.^[1]^[2]

Võistkondlik esinemine[muuda | muuda lähteteksti]

Toluš võitis Nõukogude Liidu meeskonna koosseisus kaks kuldmedalit Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel (1957, 1961). Seejuures 1957. aastal mängis ta meeskonna üheksandal laual, 1961. aastal osales aga varumängijana.