Aksel Kipper

Allikas: Vikipeedia
Aksel Kipper. Giulia Landonio tušijoonistus.

Aksel Kipper (23. oktoober/5. november 1907 Viljandi25. september 1984 Tartu) oli eesti astrofüüsik.[1][2]

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta sündis agronoomi peres. Lõpetas 1926 Viljandi gümnaasiumi ja 1930 magistrikraadiga Tartu Ülikooli, väitekiri "Tihedusest lahtises täheparves Massier 39 ühes meetodiga selle arvutamiseks".

  • 1930-1944 tähetornis assistent
  • 1941 TÜ professor ja prorektori asetäitja
  • 1944-1945 TÜ üldfüüsika kateedri juhataja
  • 1945-1949 TÜ teoreetilise füüsika kateedri juhataja
  • 1946-1950 Eesti TA asepresident
  • 1950-1973 juhtis Eesti TA Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituuti (FMMI) ja Füüsika ja Astronoomia Instituuti (FAI).[3]
  • 1974- AAI vanemteadur-konsultant

Teadustöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Füüsika-matemaatika-doktori väitekirja "Gaasi liikumisest pulseeriva tähe atmosfääris" kaitses 1939 Tartu Ülikoolis.

Uurimisalad:

  • Seletas kiirgusjoonte tekkimist pulseerivate tähtede spektreis.
  • Esitas teooria, mille järgi planetaarudude pidev spekter tekib elektroni kahefootonilisel üleminekul vesinikuaatomis.
  • Rahvusvahelise tuntuse tõid talle gaasudude kiirguse seletamine ja tähtede atmosfäärides toimuvate hüdrodünaamiliste protsesside uurimine.
  • Tema uurimused panid aluse turbulentse magnetvälja termodünaamikale.
  • Uuris kosmoloogilise ruumi elektromagnetilisi omadusi ja rakendas uuringute tulemusi kosmoloogiliste punanihete iseärasuste seletamiseks.

Avaldanud üle 100 teadustrükise.

Oli Tõravere observatooriumi rajamise algataja ja organiseerija.

Juhendas 7 kandidaadiväitekirja koostamist.

Bibliograafiad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://www.ajaloomuuseum.u t.ee/vveraamat/pages/4_14.html Ajaloomuuseum - Tartu Tähetorn
  2. Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 1. köide
  3. http://www.fi.ut.ee/et/ajalugu Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi ajalugu

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.