Õisu järv
| Õisu järv | |
|---|---|
 Õisu järv kagukaldal asuvast vaatetornist | |
| Valgla maad | Eesti |
| Sissevool | Kõpu jõgi, Vidva oja, Raadi oja |
| Väljavool | Kõpu jõgi |
| Valgla suurus | 199 km²[1] |
| Pindala | 1,91 km²[1] |
| Pikkus | 2,25 km[1] |
| Laius | 1,22 km[1] |
| Kaldajoone pikkus | 6,986 km[1] |
| Keskmine sügavus | 2,8 m |
| Suurim sügavus | 4,3 m |
| Kõrgus merepinnast | 45,5 m |
| Koordinaadid | 58° 12′ 22″ N, 25° 31′ 13″ E |
  | |
Õisu järv on kaitsealune looduslik järv Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandi maakonnas Mulgi vallas, Õisu alevikust 1 km loodes.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Õisu järv on 193,4 hektari suurune; suurim sügavus on 4,3 m ja keskmine sügavus 2,8 m. Asub merepinnast 45,5 m kõrgusel. Järv asub Sakala kõrgustiku keskosas kagu-loode suunal asuvas Õisu-Rimmu ürgorus. Järv on osaliselt soostunud, kaldad madalad ja turbased.[2]
Järv kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda.[1]
Järvest ida pool umbes 160 m kaugusel kulgeb Sultsi – Abja-Paluoja tee.
Läbivool[muuda | muuda lähteteksti]
Õisu järv on tugeva läbivooluga, sisse voolavad Kõpu jõgi (Saviaru jõgi), Vidva oja, Raadi oja ja palju kraave. Väljavool toimub Kõpu jõe (Rimmu jõgi) kaudu, mis suubub Raudna jõkke.
Suurvee ajal tõuseb veepind meetri võrra, paduvihmade ajal veel rohkem (1978. aastal kuni 2 m).[2]
Elustik[muuda | muuda lähteteksti]
Õisu järv on ümbruskonna parim kalajärv, kalastik on suhteliselt rikkalik. Peamised kalad on latikas, särg, koha, haug.[2] Väiksemaarvuliselt on esindatud viidikas ja angerjas. Leidub ka kaitsealust vingerjat.[3]
Järves leidub rikkalikult fütoplanktonit ja seetõttu on vee suvine õitsemine tavaline nähtus. Suhteliselt palju leidub ka zooplanktonit, kuid põhjaloomastikku on vähe.[2]
Järves on rohkesti harvaesinevat, kerasid moodustavat rohevetikat järvepalli (Aegagrophila sauteri).[3]
Järv oli kunagi ka vähirikas, kuid vähid hävinesid vähikatku ja piimatööstuse heitvete tõttu.
Looduskaitse[muuda | muuda lähteteksti]
Õisu järv kuulub Õisu maastikukaitseala koosseisu.[4]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Õisu järv on jäänuk varasemast veekogust, mis asus mandrijää taganemisel veega täitunud Õisu-Rimmu ürgorus. Suur osa varasemast veekogust on muutunud järvest põhja pool asuvaks 1454 ha suuruseks sooks (Õisu soo). Praeguse järve suurus moodustab umbes kolmandiku esialgsest.[2]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Õisu järv. Keskkonnaregister, vaadatud 21.03.2022.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Õisu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. aprill 2016. Vaadatud 19. augustil 2016.
- ↑ 3,0 3,1 Õisu järv Eesti entsüklopeedia veebiversioonis
- ↑ Õisu maastikukaitseala Eesti looduse infosüsteemis