Mine sisu juurde

Šiitake

Allikas: Vikipeedia
Šiitake
Šiitake Lentinula edodes
Šiitake Lentinula edodes
Taksonoomia
Riik Seened Fungi
Hõimkond Kandseened Basidiomycota
Klass Agaricomycetes
Selts Šampinjonilaadsed Agaricales
Sugukond Omphalotaceae
Perekond Lentinula
Liik Šiitake Lentinula edodes

Šiitake ehk tammeseen (Lentinula edodes) on kandseente hõimkonda kuuluv seen, mida on üksikutel juhtudel leitud ka Eestist.[1] Liik kuulub vanimate kultuurseente hulka, on söödav ning võib omada raviomadusi.[2][3]

Šiitake (Lentinula edodes)

Levila ja kasvukoht

[muuda | muuda lähteteksti]

Tammeseen kasvab looduses paljude puuliikide kõdunevatel tüvedel.[4] Tehistingimustes kasvatatakse seent ekstensiiv- ja intensiivmeetodil. Ekstensiivmeetod tähendab puunottide inokuleerimist ehk seeneniidistikuga nakatamist, intensiivmeetodi puhul on kasvukeskkonnaks saepuruga täidetud kilekotid.[2]

Seene viljakehal on mustjaspruun kübar ja keskne jalg. Kübara all paiknevad eoslehekesed.[2]

Nimetus šiitake tuleneb jaapani keelest.[5] Seent hakati kasvatama üle 1000 aasta tagasi Hiinas, kust oskus levis Koreasse, Jaapanisse ning viimaks ka läänemaailma.[2] 1940. aastatel leiutati Jaapanis uusi inokulatsioonimeetodeid, mis tegid võimalikuks tammeseene suurtes kogustes kasvatamise ning eksportimise. 1978. aastal tegeles Jaapanis tammeseene kasvatamisega 188 000 inimest.[4] 1985. aastal pärines Jaapanist pea 83% maailma tammeseenetoodangust,[6] kuid juba 1997. aastal kuulus ligikaudu 89% turust Hiinale.[7]

Tammeseent on sadu aastaid kasutatud Korea, Hiina, Jaapani ja Siberi rahvameditsiinis.[8] Seenes sisaldub näiteks vähivastase, antioksüdantse ja immuunsust tugevdava toimega ühendeid, mis võivad tulevikus leida kasutust ravimitööstuses, kuid selleks pole veel läbi viidud piisavalt uuringuid.[3]

Toiteväärtus[9]

[muuda | muuda lähteteksti]
100 g tammeseent
Nimetus Kogus Ühik
Vesi 88,6 g
Energia 44 kcal
Valgud 2,41 g
Rasva 0,2 g
Tuhk 0,62 g
Süsivesikud 8,17 g
  1. Keizer, Gerritt J. (2006). Seente entsüklopeedia. Tallinn: Sinisukk. Lk 265.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Hanso, Märt (mai 2004). "Hall lepp sobib toiduks Kaug-Ida tammeseenele". Eesti Loodus. 55 (5).
  3. 3,0 3,1 Finimundy, Tiane Cristine; Dillon, Aldo José Pinheiro; Henriques, João Antônio Pêgas; Ely, Mariana Roesch (12. juuni 2014). "A Review on General Nutritional Compounds and Pharmacological Properties of the Lentinula edodes Mushroom" (PDF). Food and Nutrition Sciences. 5 (12): 1095–1105.
  4. 4,0 4,1 Leatham, Gary F. (1982). "Cultivation of shiitake, the Japanese forest mushroom, on logs: a potential industry for the United States". Forest Products Journal. 32 (8): 29–35.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: url-olek (link)
  5. "Meaning of shiitake in English". Lexico Dictionary. Originaali arhiivikoopia seisuga 4.08.2021. Vaadatud 20. jaanuaril 2023.
  6. Royse, Daniel J.; Schisler, Lee C.; Schiele, Douglas A. (1985). "Shiitake Mushrooms Consumption, Production and Cultivation". Interdisciplinary Science Reviews. 10 (4): 329–335.
  7. "Cultivation of Shiitake on Natural and Synthetic Logs" (PDF). Penn State University College of Agricultural Sciences Agricultural Research and Cooperative Extension. 2001. Vaadatud 20. jaanuaril 2023.
  8. Wasser, S. P. (10. september 2002). "Medicinal mushrooms as a source of antitumor and immunomodulating polysaccharides" (PDF). Applied Microbiology and Biotechnology. 60: 258–274.
  9. "Mushrooms, shiitake". U.S. Department of Agriculture FoodData Central. 28. oktoober 2021. Vaadatud 20. jaanuaril 2023.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]