Šiitake
| Šiitake | |
|---|---|
 Šiitake Lentinula edodes | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Seened Fungi |
| Hõimkond |
Kandseened Basidiomycota |
| Klass |
Agaricomycetes |
| Selts |
Šampinjonilaadsed Agaricales |
| Sugukond |
Omphalotaceae |
| Perekond |
Lentinula |
| Liik |
Šiitake Lentinula edodes |
Šiitake ehk tammeseen (Lentinula edodes) on kandseente hõimkonda kuuluv seen, mida on üksikutel juhtudel leitud ka Eestist.[1] Liik kuulub vanimate kultuurseente hulka, on söödav ning võib omada raviomadusi.[2][3]
Levila ja kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]
Tammeseen kasvab looduses paljude puuliikide kõdunevatel tüvedel.[4] Tehistingimustes kasvatatakse seent ekstensiiv- ja intensiivmeetodil. Ekstensiivmeetod tähendab puunottide inokuleerimist ehk seeneniidistikuga nakatamist, intensiivmeetodi puhul on kasvukeskkonnaks saepuruga täidetud kilekotid.[2]
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Seene viljakehal on mustjaspruun kübar ja keskne jalg. Kübara all paiknevad eoslehekesed.[2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Nimetus šiitake tuleneb jaapani keelest.[5] Seent hakati kasvatama üle 1000 aasta tagasi Hiinas, kust oskus levis Koreasse, Jaapanisse ning viimaks ka läänemaailma.[2] 1940. aastatel leiutati Jaapanis uusi inokulatsioonimeetodeid, mis tegid võimalikuks tammeseene suurtes kogustes kasvatamise ning eksportimise. 1978. aastal tegeles Jaapanis tammeseene kasvatamisega 188 000 inimest.[4] 1985. aastal pärines Jaapanist pea 83% maailma tammeseenetoodangust,[6] kuid juba 1997. aastal kuulus ligikaudu 89% turust Hiinale.[7]
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Tammeseent on sadu aastaid kasutatud Korea, Hiina, Jaapani ja Siberi rahvameditsiinis.[8] Seenes sisaldub näiteks vähivastase, antioksüdantse ja immuunsust tugevdava toimega ühendeid, mis võivad tulevikus leida kasutust ravimitööstuses, kuid selleks pole veel läbi viidud piisavalt uuringuid.[3]
Toiteväärtus[9][muuda | muuda lähteteksti]
| Nimetus | Kogus | Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 88,6 | g |
| Energia | 44 | kcal |
| Valgud | 2,41 | g |
| Rasva | 0,2 | g |
| Tuhk | 0,62 | g |
| Süsivesikud | 8,17 | g |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Keizer, Gerritt J. (2006). Seente entsüklopeedia. Tallinn: Sinisukk. Lk 265.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Hanso, Märt (mai 2004). "Hall lepp sobib toiduks Kaug-Ida tammeseenele". Eesti Loodus. 55 (5).
- ↑ 3,0 3,1 Finimundy, Tiane Cristine; Dillon, Aldo José Pinheiro; Henriques, João Antônio Pêgas; Ely, Mariana Roesch (12. juuni 2014). "A Review on General Nutritional Compounds and Pharmacological Properties of the Lentinula edodes Mushroom" (PDF). Food and Nutrition Sciences. 5 (12): 1095–1105.
- ↑ 4,0 4,1 Leatham, Gary F. (1982). "Cultivation of shiitake, the Japanese forest mushroom, on logs: a potential industry for the United States". Forest Products Journal. 32 (8): 29–35.
{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: url-olek (link) - ↑ "Meaning of shiitake in English". Lexico Dictionary. Originaali arhiivikoopia seisuga 4.08.2021. Vaadatud 20. jaanuaril 2023.
- ↑ Royse, Daniel J.; Schisler, Lee C.; Schiele, Douglas A. (1985). "Shiitake Mushrooms Consumption, Production and Cultivation". Interdisciplinary Science Reviews. 10 (4): 329–335.
- ↑ "Cultivation of Shiitake on Natural and Synthetic Logs" (PDF). Penn State University College of Agricultural Sciences Agricultural Research and Cooperative Extension. 2001. Vaadatud 20. jaanuaril 2023.
- ↑ Wasser, S. P. (10. september 2002). "Medicinal mushrooms as a source of antitumor and immunomodulating polysaccharides" (PDF). Applied Microbiology and Biotechnology. 60: 258–274.
- ↑ "Mushrooms, shiitake". U.S. Department of Agriculture FoodData Central. 28. oktoober 2021. Vaadatud 20. jaanuaril 2023.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Šiitake andmebaasis eElurikkus
