Ķeiži mõis

Ķeiži mõis (saksa keeles Keysen, läti keeles Ķeižu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Ēvele kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub Lätis Valmiera piirkonnas Jērcēni vallas Ķeiži külas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõis moodustas algselt ühise kompleksi Ēvele mõisa, Jaunjērcēni mõisa ja Vecjērcēni mõisaga. Aastal 1660 läksid mõisad (Ķeiži, Jērcēni ja Ēvele mõis) Margaretha von Höwelni valdusse. Kuna nii tema poeg kui ka vanem tütar pärijateta surid, läks valdus teise tütre Maria Polirena Palmstrauchi omandisse. Edasi päris mõisa tema tütar Maria Charlotte von Meck, kes aga mõisa oma õemehele, Jērcēni pärinud Magdalena Eleonora abikaasale Georg Friedrich von Jarmerstedtile müüs.^[1]

Aastal 1800 pantisid Catharina Charlotte von Jarmerstedti pärijad selle 62 000 taalri eest Carl August von Transehele. Aastal 1817 ostis Annette von Torklus selle 42 800 hõberubla eest välja.^[2]

Aastal 1831 ostis mõisa 30 760 hõberubla eest Nicolaus von Transehe, kes selle aastal 1835 pantis 44 000 hõberubla eest Mathilde Kriegsmannile. See loovutas aastal 1841 pandiõigused sama raha eest Balthasar von Bergile, kes sai hiljem ka mõisa pärisomanikuks. Aastal 1854 müüs ta mõisa 53 000 hõberubla eest Philibert Loudonile, kes selle siis Friedrich von Sängerile pantis. Aastal 1868 ostsid Philiberdi lesk Emma ja tema lapsed mõisa aga välja. Hiljem, aastal 1878, ostis Victor Loudon mõisa 78 568 hõberubla eest teistelt pärijatelt välja.^[3]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 12 ja 7/8 adramaad, sellele allus 189 mees- ja 252 naishinge.^[4] Aastal 1734 oli mõisa suurus 9 ja 7/8 adramaad, aastal 1757 aga 12 ja 5/8 adramaad. Aastal 1823 oli mõisa suurus 8 ja 7/20 adramaad.^[5] Ka aastal 1832 oli mõisal adramaid sama palju, aastal 1881 oli neid aga 3 ja 39/80, lisaks allus mõisale 9 ja 11/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.^[6]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa koosseisu kuulus kolm karjamõisa: Daņķieris (Dankes), Jēnis (Jehne) ja Liepsalis (Leepsal).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 286-287
↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 287
↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 429-439
↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 273.
↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 285.
↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 426.

[1] Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 286-287

[2] Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 287

[3] Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 429-439

[4] Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 273.

[5] Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 285.

[6] Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 426.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]