Ķempēni mõis
Ķempēni mõis (saksa keeles Kempen, läti keeles Ķempēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Ēvele kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub mõisasüda Valmiera piirkonnas Ēvele vallas Ķempēni külas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Paul I doneeris aastal 1798 selle mõisa õuenõunik Georg von Huenele. Aastal 1801 omandas selle pandivaldusena 12 000 taalri eest Carl Ludwig Wasmundt. Ta läks aga pankrotti ja mõisa omandas 12100 taalri eest titulaarnõunikuproua Annette Catharina Christina von Torklus (sündinud von Jarmerstedt), kes aastal 1810 ka mõisa pärisomanikuks sai. Aastal 1822 pantis too mõisa 17 300 hõberubla eest kapten Friedrich Magnus von Engelhardtile.[1]
Aastal 1832 sai Friedrich Magnus mõisa pärisomanikuks. Juba samal aastal pantis ta mõisa 17 300 rubla eest Wilhelmine Amalie Ramannile (sündinud Berens), kes pandiõiguse aastal 1837 loovutas 18 100 rubla eest kindralmajoriproua Eleonore Wilhemine Maksimovale (sündinud Jahadina). Too sai samal aastal ka mõisa pärisomanikuks. Aastal 1841 müüs ta mõisa 21 000 rubla eest Otto Orgies von Rutenbergile, kes mõisa aastal 1855 pantis 28 000 rubla eest Vincent von Schablowskyle, aga aastal 1859 müüs ta mõisa viimasele 45 000 rubla eest maha. Aastal 1869 sai mõisa omanikuks Antoni Józef Kobyliński (1823–1880).[2] Tema poeg Carl Oskar Alexander Kobyliński (1856−1926) oli mõisa viimane omanik aastatel 1882−1920.
Mõisa suurus
[muuda | muuda lähteteksti]Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus aastal 1816 2 ja 1/8 adramaad, sellele allus 69 mees- ja 76 naishinge.[3] Aastal 1688 oli mõisa suurus 1 ja 1/4 adramaad. Aastal 1734 oli adramaid sama palju, aastal 1757 aga 2 ja 7/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 2 ja 8/10 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 18/19, aastal 1881 aga 1 ja 18/80, lisaks allus mõisale 1 ja 21/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[5]
Karjamõis
[muuda | muuda lähteteksti]Mõisa koosseisu kuulus Žagataskrogsi (Schaggat) karjamõis.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 288
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 430-431.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 273.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 285.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 426.