Jaunjērcēni mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jaunjērcēni mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 111

Jaunjērcēni mõis (saksa keeles Wohlfahrtslinde, läti keeles Jaunjērcēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Ēvele kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub Lätis Strenči piirkonnas Jērcēni vallas Jērcēni asulas.

Viis Jaunjērcēni mõisa pargis kasvavat pärna, üks tamm, üks lehis ja üks remmelgas on looduskaitse all.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jērcēni mõisa kohale rajati aastal 1560 Ēvele mõisa karjamõis. 1562. aasta 10. juunil läänistas Poola kuningas Zygmunt II August Volmari linnusepealikuks tõusnud Bernhard von Hoewelnile tänutäheks truuduse eest ulatuslikud maavaldused Volmarist Valga poole jäävas Ēvele kihelkonnas. Nende seas olid ka Jērcēni maad, mis toona kandsid nime Gercenhof.[2] Hoewelnid asusid elama Jērcēni ja kasvatasid seal lambaid, seega andis rahvasuu tema elamisele nime Jeru māja (Jääramaja).[3] Rootsi ajal läks mõis krahv Oxenstiernade valdusse.

Vahepeal Palmstrauchide valduses olnud mõis oli XIX sajandi alguses Jarmerstedtide valdusse, kes jagasid selle pooleks, rajades sinna Vecjērcēni ja Jaunjērcēni mõisad.[4] Jaunjērcēni mõis läks abielu teel Meckidele, seejärel Torklustele, Engelhardtidele, Loudonidele ja Bergidele. Aastal 1859 ostsid mõisa Krüdenerid, kelle valdusse see jäi kuni võõrandamiseni.

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli Jaunjērcēni ja Vecjērcēni mõisade kogupindala aastal 1816 13 ja 3/8 adramaad, Jaunjērcēni mõisale allus 186 mees- ja 215 naishinge.[5] Aastal 1734 oli mõisade suurus 9 ja 7/8 adramaad. Aastal 1757 kuulus mõisale 7 ja 3/5 adramaad. Aastal 1823 oli mõisa suurus 5 ja 17/20 adramaad.[6] Ka aastal 1832 oli adramaid sama palju, aastal 1881 oli neid aga 4 ja 63/80, lisaks allus mõisale 6 ja 31/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[7]

Karjamõis[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisal oli üks karjamõis, mis paiknes Mezzkalnis.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  2. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1, Heinrich von Hagemeister, lk 286
  3. Strenču novada pašvaldība
  4. http://www.atputasbazes.lv/lv/apskates_objekti/5390_jercenmuiza/
  5. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 272.
  6. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 285.
  7. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 426.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885.