Ööpartei
Eestimaa Kommunistlik Partei (NLKP) (lühendina EKP; vene keeles Kommunistitšeskaja partija Estonii), mitteametlikult ka Ööpartei, oli 1990–1991 tegutsenud Eesti partei, mis tekkis senise Eestimaa Kommunistliku Partei lõhenemisel.
Organisatsioon rajati 1990. aasta 23.–25. märtsil aset leidnud EKP kongressil. Viimasel päeval, 25. märtsil pani peasekretär hääletusele muuta EKP sotsiaaldemokraatlikuks. Seepeale tõusid püsti venemeelsed saadikud ja teatasid, et nemad löövad lahku, läksid vastasruumi ning kuulutasid välja uue EKP, mis kuuluks endiselt NLKP koosseisu. Saali jäänud EKP kuulutas end sotsiaaldemokraatlikuks ja astus NLKP koosseisust välja.[viide?] Teistel andmetel lõid venemeelsed kommunistid EKP-st lahku kohe pärast kongressi lõppu toimunud öisel istungil, millest tulenes ka partei hüüdnimi.[1]
1990–1991 oli partei esimene sekretär Lembit Annus. Tuntumate liikmete seas olid ka Arnold Sai ja Juri Mišin.[viide?]
EKP (NLKP) tunnustas augustiputši. 23. augustil 1991 keelustati partei Eesti riigivõimude poolt koos teiste putši toetanud jõududega nagu Interliikumine, töökollektiivide ühendnõukogu ja nn töölismalevatega.[2]
Taasiseseisvumise järel jäi Eestisse partei liikmeid, kelle esimeheks nimetas end üks Eestis elavate vene rahvusradikaalide liidreid Juri Mišin. Partei eksisteerib tänini ainult NLKP nimekirjades.[viide?]
Ka pärast partei keelustamist kestis mitu aastat vaidlus, kellele varem riigivõimuga lahutamatult põimitud kommunistliku partei varad peaksid kuuluma: kas Ööparteile või EKP eestimeelse tiiva järglaseks saanud Eesti Demokraatlikule Tööparteile, hilisemale Ühendatud Vasakparteile.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "EKP KK büroo istungite regestid"[alaline kõdulink] Ajalooarhiiv
- ↑ 2,0 2,1 Heiki Suurkask "Eesti Vabariiki ei taastatud just päris tühjalt kohalt" EPL, 19. august 2011