Noodikirja märkide loend

Artiklit tuleb tõlkida ja kohandada!

Siin on alfabeetilises järjekorras loetletud noodikirja märke.

0–9

• 15va: esitada kirjutatust kaks oktavit kõrgemal
• 15vb: esitada kirjutatust kaks oktavit madalamal
• 8va: esitada kirjutatust üks oktav kõrgemal
• 8vb: esitada kirjutatust üks oktav madalamal

A

• a: (ka ad ja alla) ... moodi
• a 2: (vt a due)
• a battuta: pöörduda tagasi eelnevasse temposse pärast aeglustust või kiirendust. Ei ole soovitatav kasutada keelpillipartiides, sest on segamini aetav sõnaga battuto. Rohkem kasutatakse väljendit a tempo, mis tähendab sama.
• ab (sks k): ära, kasutatakse orelipartiides kohas, kus orel peab vaikima.
• abafando (portugali k) summutatud
• abbandonatamente, con abbandono: (pinge)vabalt
• aber (sks k): aga
• a bene placito: vastavalt esitaja soovile
• abijoon: noodipeast veidi pikem joon, mida kasutatakse nootide märkimiseks väljaspool noodijoonestikku.
• a cappella: laulmine a cappella, st ilma instrumentaalsaateta. Renessanssmuusika tähenduses kasutatakse seda mõistet ka pilli poolt dubleeritava või asendatud laulupartii tähistamiseks.
• a capriccio: kapriisselt
• accarezzévole: väljendusrikkalt või hellitavalt
• accelerando, accel., acc.: kiirendades, järk-järgult tempot tõstes
• accelerato: järsku tempot tõstes
• accentato, accentuato: rõhutatud
• acceso: süüdatud, põlev
• acciaccato: murtud; akordi noodid ei kõla täpselt samaaegselt vaid järjest alates madalamast.
• acciaccatura: lühike eellöök
• accompagnato: saates, st saadetavat solisti järgides, kui solist võib endale lubada tempolisi vabadusi.
• accompanimento, accomp.: saatepartii
• accuratezza: täpsus; con accuratezza: täpselt, täpsusega
• adagietto: pigem aeglaselt, (aga kiiremini kui adagio)
• adagio: rahulikult, st tuleb mängida aeglaselt
• adagissimo: väga aeglaselt
• ad libitum (tavaliselt kasutatakse lühendit ad lib; lad k): soovi kohaselt, see tähendab näiteks, et tempovalik on esitaja otsustada. Kasutatakse ka märgistamaks partiid, mille esitamine ei ole tingimata vajalik.
• addolorato: valuliselt
• a due, prantsuse keeles a deux: kahele
• affannato, affannoso: meeleheitlikult, ahastuses
• affetto, con affetto, affetuoso, affettuosamente, affectueusement (pr k): emotsionaalselt, kirglikult
• affrettando: kiirendades, kiirustades, rutates, edasi surudes
• agiato: mugavalt, rahulikult
• agile: väledalt
• agitato: erutatult
• akolaad: klamber, mis ühendab omavahel ühe pillirühma erinevad partiid või ühe partii erinevad noodiread.
• aktsent (ingl k accent): rõhu märk
• al, alla: nagu, millegi stiilis (al on enne meessoost sõna, alla enne naissoost sõna), kuni
• alla breve: lühidalt; kahe peale (kaks lööki taktis); meetrum, kus löögiühikuks on poolnoot
• alla marcia: nagu marss, marsi stiilis
• alla polacca: nagu polonees
• alla zingarese: mustlasmuusika stiilis
• allargando: laienedes, järjest aeglasemaks muutudes
• allegretto: pisut elavalt, mõõdukalt kiiresti, pisut aeglasemalt kui allegro
• allegretto vivace: mõõdukalt väle tempo
• allegrezza: rõõmsameelselt
• allegro: kiiresti, rõõmsalt
• allegrissimo: väga kiiresti, kuid mitte nii kiiresti kui presto
• all' ottava: oktav kõrgemalt
• all' ottava bassa: oktav madalamalt
• als (sks k): kui (võrdluses)
• alt (it k alto): madal naishääl või laiemalt hääleulatus, mis on tenorist kõrgem ja sopranist madalam
• alt (ingl k) (ka alt dom või altered dominant – "altereeritud dominant"): džässmuusikas noodikirja märk, mis võimaldab harmooniapilli mängijal (nt pianistil või kitarristil) mängida dominantakordi nii, et mõni septimist kõrgem noot on altereeritud (nt madaldatud undeetsim või kõrgendatud tertsdeetsim)
• altissimo: väga kõrge
• alto: kõrge; alt
• alzate sordini: eemaldada sordiin
• am Steg (sks k): roobi juures; see tähendab, et keelpilli tuleb mängida poognaga võimalikult roobi lähedalt, mistõttu kõlab see raskepärasema ja tugevama tooniga. Vaata ka sul ponticello
• amabile: meeldivalt
• amore, mõnikord ka amor (it k, hisp k): armastus; con amore: armastusega, õrnalt
• amoroso: armastav, südamlik
• anacrusis (kr k): eeltakt, noot või noodid, mis eelnevad esimesele taktile.
• andamento: fuugateema, mis on tavapärasest pikem.
• andante: kõndimise tempos
• andantino: pisut kiiremini kui andante (varem kasutati ka märkimaks tempot, mis pisut andante'st aeglasem)
• a nessuna cosa: tühjuseni; tähistab fermaati, mida hoitakse senikaua, kuni heli kustub.
• Anhang (sks k): kooda, lõpp, lisand,
• a niente: tühjuseni; tähistab diminuendo't, mis lõppeb vaikuses.
• animandosi: elavalt, liikuvalt
• animato ehk con anima: elavalt, liikuvalt, tundega
• animoso (it k, pr k animé): vaimustunult, õhinal
• antreibend: edasiviivalt, energiliselt
• apaisé (pr k): rahulikult
• a piacere: nautides; kasutatakse, kui esitaja ei pea järgima rütmi rangelt, näiteks kadentsides
• a piacimento: sama, mis a piacere
• appassionato: kirglikult
• appoggiatura: pikk eellöök
• arco: poogen, mida kasutatakse keelpilli mängimiseks; sõna kasutatakse märkimaks, et lõiku tuleb mängida poognaga, vastandudes mõistele pizzicato ("sõrmitsedes"). Enamjaolt kasutataksegi sõna pärast pizzicato-lõigu lõppu.
• Aria, saksa keeles Arie: sõnaga tähistatakse aariat
• Arietta: sõnaga tähistatakse lühikest aariat
• Arioso: sõnaga tähistatakse osa ooperist, oratooriumist või kantaadist, mida esitab üks laulja tavaliselt orkestrisaatel. Arioso on meloodilisem ja mitte nii dramaatiline kui retsitatiiv, aga lühem ja vabama vormiga kui aaria. Arioso'ks nimetatakse vahel ka laululist instrumentaalteost.
• arioso: laulvalt
• armonioso: harmooniliselt
• arpedžo (it k arpeggio): otsetõlkes: "nagu harf"; see tähendab, akordinoote tuleb mängida üksteise järel (tavaliselt järjest alustades madalaimast), mitte korraga. Klaverimuusikas mängitakse arpedžodena mõnikord laia ulatusega akorde, mida muidu käe väiksuse tõttu mängida ei saaks. Vaata ka murtud akord.
• arpeggiato: viis, kuidas mängida akordi: alustades madalaimast noodist mängida kiiresti kõik noodid üksteise järel kuni kõrgeima noodini. Mõnikord tehakse sama asja tagurpidi – alustatakse kõrgeimast noodist.
• articulato: selgelt
• assai: väga, näiteks allegro assai – väga kiiresti
• assez (pr k): piisavalt
• a tempo: tempos; see tähendab, et tuleb tagasi pöörduda eelnevasse temposse, mis oli enne kiirendust või aeglustust (accelerando, ritardando, ritenuto vms); võib esineda ka koos teiste mõistetega, mistõttu ka selle tähendus muutub, näiteks a tempo giusto – kindlas tempos või a tempo di menuetto – menueti tempos.
• attacca: kohe edasi, kasutatakse osade lõpus, näitamaks, et järgmist osa tuleb alustada kohe, ilma pausi või vaheta kahe osa vahel.
• ausdrucksvoll, ka mit Ausdruck (sks k): väljendusrikkalt
• avec (pr k): koos
• avec abandon (pr k): vabalt, vaoshoidmatult, kirglikult

B

• ballabile (it k "tantsuline"). Balletitrupi esitatud tants, ka tantsuepisood ooperis. Mõistet Gran ballabile kasutatakse siis, kui mingi stseeni peaaegu kõik osatäitjad (ka peaosatäitjad) esitavad ulatusliku tantsu.
• barbaro: barbaarselt, metsikult, ohjeldamatult. Tuntuim näide on Béla Bartóki "Allegro barbaro".
• Bartóki pizzicato: Pizzicato, kus keel tõmmatakse keelpilli sõrmlauast eemale, tekitades terava paugu, kui keel lahti lastes vastu sõrmlauda puutub.
• bass: Madalaim neljast põhiliselt hääleliigist, teose madalaim meloodialiin.
• basso continuo, ka generaalbass, nummerdatud bass: bassipartii, mida esitatakse katkematult kogu teose vältel ja millel põhineb harmoonia. Levinud eelkõige barokkmuusikas.
• battement (pr k): üldnimetus kaunistavatele elementidele, mis koosnevad kahest kõrvutiasetsevast noodist, näiteks triller või mordent. Mõistet kasutati 17. sajandil.
• battuta col legno: keelpilli keeli poogna puidust osaga lüües, rohkem kasutatakse väljendit #col legno.
• battuto: keelpilli keeli poognaga lüües.
• beat (ingl k): löök, lööma
• beherzt: vaimustunult
• bekaar, ka bekarr: alteratsioonimärk, mis tühistab võtmemärgi või juhusliku alteratsioonimärgi.
• belebt (sks k): elavalt
• bellicoso: sõjakalt, agressiivselt
• ben või bene: hästi, väga; näiteks ben marcato – väga markeerides
• bend (ingl k "painutama"): mõiste džässmuusikas, mille kohaselt madaldatakse nooti libistades poole tooni võrra ja taastatakse siis endine noodikõrgus või kõrgendatakse nooti libistades poole tooni võrra.
• beruhigend (sks k): rahunedes
• beschleunigen (sks k): kiirendades, järk-järgult tempot tõstes
• beschleunigte (sks k): kiirendatud, mit beschleunigter Geschwindigkeit – kiirendatud tempos.
• beseelt (sks k): elavalt
• bewegt (sks k): liikuvalt
• binary (ingl k), binaire (pr k): kaheosaline vorm, AB-vorm
• bird’s eye (ingl k "linnu silm") – slängilik sünonüüm fermaadile
• bis (ldn k, it k, pr k) – kaks korda, korrata
• bis (sks k) – kuni
• bisbigliando – sosistades, harfipartiides nooti või akordi järku vaikselt korrates
• bocca chiusa – kinnise suuga
• bracket (ingl k): akolaad ehk klamber
• bravura (it k, pr k bravoure): vaprus, julgus, bravuursus; con bravura – vapralt, julgelt, bravuurselt
• breit (sks k): laialt
• bridge (ingl k "sild"): üleminekulõik teose kahe osa vahel. Ka roop – keelpilli osa, mis hoiab keeled sõrmlauast eemal ja kannab keelte vibreerimise edasi resoneerivale kõlakastile.
• brillante (it k, pr k brillant): säravalt
• brio: elujõud, elavus, lõbusus, sära; con brio – elujõuliselt, särvavalt, elavalt, lõbusalt
• brioso: elujõuliselt, elavalt
• bruscamente: järsult, otsesõnu, toorelt

C

• cadenza, lühendatult cad.: kadents, soololõik instrumentaalkontserdis või muus sarnases teoses, mis näitab solisti tehnilist võimekust. Mõnikord on lõik märkimisväärselt pikk.
• calando, lühendatult cal.: rahunedes, kahanedes, see tähendab aeglustus koos diminuendo'ga
• calore: soojus; con calore – soojalt
• cambiare: vahetada, näiteks instrumenti
• cantabile, cantando: laulvalt
• capo: barreevõti, seade, mis muudab keelpillide (nt kitarr või bandžo) helistikku; algus
• capriccioso: kapriisselt
• cesura (it k; ldn k caesura; pr k césure): tsesuur, paus, peatus; see tähendab, et heli vaikib hetkeks, katkestades ka meetrumi.
• chiuso: käega suletud toon – mänguvõte metsasarvel või sellega sarnaneval instrumendil
• coda: kooda, saba, teose või osa lõppu lisatud lõik
• codetta: väike kooda, mis lisatakse tavaliselt lõigu, mitte terve osa või teose lõppu.
• col, colla: millegagi – eessõna, mis paneb järgneva sõna kaasaütlevasse käändesse. (col on enne meessoost sõna, colla enne naissoost sõna)
• colla parte, c.p.: saata solisti järgi, see tähendab, et järgida tuleb solisti tempo- ja rütmivabadust. Mõistet kasutatakse nii orkestripartituuris, orkestripartiides kui ka saatepartiides.
• colla voce: saata hääle järgi, see tähendab, et järgida tulaeb laulja tempo- ja rütmivabadust.
• coll'ottava, lühendatult col 8, coll' 8 ja c. 8va: tuleb lisada noodid oktav kõrgemale või madalamale. Erinevalt märgist "8va" tuleb "c. 8va" korral mängida ka noodis kirjas olev noot.
• col legno: otsetõlkes "puuga"; keelpillipoogna puidust osaga.
• coloratura: värving, jume, värvimine. Vokaalmeloodia kaunistamine rohkete fiorituuride ja passaažidega. Koloratuur
• colossale: üüratult, kohutavalt
• col pugno: rusikaga (klaverit lüües)
• come prima: nagu alguses. Tavaliselt tähendab see, et tuleb mängida loo alguse tempos, mistõttu on ta mõiste "Tempo I" sünonüüm.
• come sopra: nagu eelnevalt. Tavaliselt tähendab see, et tuleb mängida aeglustusele või kiirendusele eelnenud tempos, mistõttu on ta mõiste "a tempo" sünonüüm.
• common time (ingl k "tavaline taktimõõt"): taktimõõt 4/4, kus taktis on neli lööki ja ühele löögile vastab veerandnoot. Nootides kasutatakse märki "", mis ei ole lühend sõnast "common", vaid tähistab poolikut ringi, mida kasutati selle taktimõõdu määramiseks 14.–16. sajandil (täisring tähistas 3/4 või 2/4 taktimõõtu).
• con anima: liikuvalt
• con brio
• con fuoco (it.k, sks.k mit Feuer): tuliselt
• con grazia (it.k, sks.k mit Anmut): graatsiliselt
• con moto (it.k, sks.k mit Bewegung, bewegt): liikuvalt
• con sordino, con sord., c. sord. (it.k, sks.k mit Dämpfer): sordiiniga
• con, col, col', colla, c. (it.k, sks.k mit): -ga
• corda (it.k, sks.k Saite): pillikeel
• corno alto (it.k): kõrge metsasarv
• corno basso (it.k): madal metsasarv
• crescendo, cresc. (it.k, sks.k lauter werdend): valjenedes

D

• D.C. ehk Da Capo (it.k, sks.k noch einmal ("vom Kopfe")): algusest
• da Capo al Fine(it.k): algusest peale lõpuni
• dal segno, D.S. (it.k, vom Zeichen an): alates senjomärgist
• decrescendo, decresc. (it.k, sks.k leiser werdend): vaiksemaks jäädes
• delectissimente (it.k, sks.k fein, zärtlich):
• diees
• diminuendo, dim. (it.k, sks.k verringernd, abnehmend): vaiksemaks jäädes
• divisi
• dolce (it.k, sks.k "süß", sanft, zart): õrnalt
• dünaamikamärk

E

• eellöök (i.k upbeat)
• eeltakt (i.k pick-up bar)
• eilend (sks k): kiirustades
• energico (it.k, sks.k nachdrücklich): energiliselt
• ergriffen (sks k):
• espressivo, espr., espress. (it.k, sks.k ausdrucksvoll): väljendusrikkalt

F

• fermaat
• Fine, FINE (it.k, sks.k Ende): lõpp
• forte (it.k, sks.k laut): valjusti
• fortepiano (it.k, sks.k “laut, dann plötzlich leise”):
• fortissimo (it.k, sks.k sehr laut): väga valjult
• fraasikaar
• funebro (it.k, sks.k traurig):
• fuoco (it.k, sks.k Feuer): tuli
• furioso (it.k, sks.k wild): metsik

G

• gehend (sks k): käies, kõndimise tempos
• gesanglich: laulvalt
• giocoso (it.k, sks.k tändelnd):
• giusto (it.k, sks.k richtig, angemessen): täpselt
• Glanz
• gliss. (it.k glissando, sks.k gleitend): esmases tähenduses ühest helikõrgusest teise libisedes, võimalik ka “libisemine” muudes muusikalistes parameetrites: rütmiglissando, tämbriglissando
• grandioso, grand. (it.k, sks.k prächtig, großartig):
• grave (it.k, sks.k schwer, ernst): raskelt
• grazioso (it.k, sks.k anmutig, leicht beschwingt): graatsiliselt

H

• Hurtig

I

• ... in ... (it.k): transponeeritava instrumendi tähis (näiteks Clarinetto in B, Cl.in B)
• incalzando (it.k, sks.k drängend):
• in freiem, beliebigem Zeitmaß (sks k): kapriisselt

J

• juhuslik alteratsioonimärk (i.k accidental)
• juhuslik alteratsioonimark sulgudes (i.k bracketed accidental): meeldetuletusmärk

K

• kaar
• kahvel, harvem vuntsid : märk, mis näitab crescendot või diminuendot
• katus (i.k ‘hat’)
• kitarritabulatuur (i.k guitar tab)
• klahvpilliakolaad (i.k bracket for keyboard music)
• klaster (i.k cluster)
• kolmnurk: triangli tähis
• koma (i.k breath mark): hingamismärk
• kordamismärgid
• kõverjoon
• kustos

L

• laineline joon: kas triller või vibraato
• laissez vibrer, laissez-vibrer-kaareke (i.k ’let ring’ tie, laissez vibrer tie): ”jätke kõlama”
• lamentoso (it.k, sks.k jammernd):
• langsam (sks k): aeglaselt
• larghetto (it.k, sks.k “ein wenig schneller als largo”):
• largo (it.k, sks.k breit): laialt
• latern
• launenhaft (sks k): kapriisselt
• legato (it.k, sks.k gebunden): seotult
• legato-kaar
• legg., leggiero (it.k, sks.k leicht, spielerisch): kergelt
• leidenschaftlich (sks k): kirglikult
• lentando (it.k, sks.k schleppend):
• lento (it.k, sks.k langsam):
• lipuke (i.k flag):
• lontano (it.k, sks.k entfernt):
• lustig (sks k): lõbusalt

M

• m.d., mano destra (it.k, sks.k rechte Hand): parem käsi
• m.s., mano sinistra (it.k, sks.k linke Hand): vasem käsi
• ma (it.k, sks.k aber):”..., kuid ...”
• maestoso (it.k, sks.k majestätisch): majesteetlikult
• marcato, marc. (it.k, sks.k hervorgehoben): markaato, rõhutades
• martellato, martell. (it.k, sks.k gehämmert): martellaato, vasardavalt
• melism
• meno (it.k, sks.k weniger): vähem
• mezza voce, m.v., ka sotto voce, s.v. (it.k, mit halber Stimme): poolel häälel
• mezzo- (m-) (it.k, sks.k mittel-):
• mit dem Holz (sks k): otsetõlkes "puuga"; keelpillipoogna puidust osaga
• moderato (it.k, sks.k gemäßigt): mõõdukalt
• molto (it.k, sks.k viel): palju, rohkem
• morendo, mor. (it.k, sks.k absterbend):
• mormorendo (it.k, sks.k murmelnd):
• mosso (it.k, sks.k bewegt):
• moto (it.k, sks.k Bewegung):
• munter

N

• nach Art von (sks k): ... moodi
• nach Belieben (sks k): soovi kohaselt, see tähendab näiteks, et tempovalik on esitaja otsustada. Kasutatakse ka märgistamaks partiid, mille esitamine ei ole tingimata vajalik.
• neuma
• non (it.k, sks.k nicht): “mitte ...”
• noodijoon
• noodijoonestik
• noodipea
• noodivars
• noodivõti (i.k clef):
• nool
• noot (i.k note)

O

• oktavijoon -> 8va (i.k octave line)
• orientiir (i.k rehearsal letter)
• ornament
• ossia (it.k): variant
• ostinato (it.k, sks.k beharrlich)
• ottoni (it.k, i.k brass): vaskpillid

P

• palk
• parlante, parlando (it.k, sks.k sprechend): kõneldes
• paus
• pedalisatsioon
• pesante (it.k, sks.k wuchtig, schwer): raskelt
• piacimento: rahulolu
• pianissimo (it.k, sks.k sehr leise): väga vaikselt
• piano (it.k, sks.k leise): vaikselt
• Piano, P-no (it.k): klaver
• pidekaar
• pieno (it.k, sks.k voll, mit starkem, vollem Ton)
• più (it.k, sks.k mehr): enam
• pizz., pizzicato (it.k, sks.k gezupft):
• poco a poco (it.k, sks.k nach und nach): järk-järgult
• poco etwas
• poogna suund
• poolnoot (i.k breve)
• poolpaus (i.k breve rest)
• portato (it.k portato, sks.k getragen)
• prestissimo (it.k, sks.k sehr schnell): väga kiiresti
• presto (it.k, sks.k schnell): kiiresti
• punkt
• punktiirjoon

Q

• quasi (it.k, sks.k fast): “justkui ...”

R

• rallentando, rall. (it.k, sks.k verbreiternd, verlangsamend):
• rapidamente (it.k, sks.k rasch): kiiresti
• rascher (sks k): kiirustades
• recitativo, recit., rec. (it.k, sks.k Redegesang): restitatiiv
• replica (it.k, sks.k Wiederholung):
• rinforzando, rinf. (it.k, sks.k “wieder stärker werdend oder mit anfangs”):
• risoluto (it.k, sks.k entschlossen): otsustavalt
• ritardando, ritard., rit. (it.k, sks.k verzögernd):
• ritenuto (it.k, sks.k zurückgehalten)
• rõhk
• rubato (it.k. sks.k frei im Vortrag): vabalt
• ruvido (it.k, sks.k rauh):

S

• sangbar (sks k): laulvalt
• Schalltrichter hoch: "torud üles"
• scemando (it.k, sks.k schwindend, abnehmend):
• scherzando (it.k, sks.k scherzhaft): naljatlevalt
• schmerzlich (sks k): valuliselt
• Schwung (sks k)
• sehr (sks k): väga
• semplice (it.k, sks.k einfach): lihtsalt
• sempre (it.k, sks.k immer): jätkuvalt
• senjo (it.k senjo):
• senza (it.k, sks.k ohne): -ta
• serioso (it.k, sks.k ernst, würdig): tõsiselt
• sforzato, sforz. (it.k. sks.k “mit plötzlicher Betonung”): sfortsaato, äkitselt rõhutades
• sidekaar
• simile, sim. (it.k, sks.k “in der Art weiter”): samal moel
• sirge joon
• smorzando, smorz. (it.k, sks.k verlöschend):
• sofort weiter (sks k): kohe edasi
• sonore (it.k, sks.k voll klingend)
• sopra (it.k, sks.k oben):
• sostenuto, sosten., sost. (it.k, sks.k gehalten):
• sotto (it.k, sks.k unten)
• sotto voce, s.v. , ka mezza voce, m.v. (it.k, sks.k mit halber Stimme): poolel häälel
• spiccato, spicc. (it.k, sks.k deutlich abgesetzt, klar artikuliert): spikaato
• spirituoso (it.k, sks.k feurig, begeistert):
• staccatissimo (it.k, sks.k besonders kurz): eriti hakitult
• staccato, stacc. (it.k, sks.k abgehackt, kurz): hakitult
• stretto (it.k, sks.k zum Schluss drängend):
• štrihh (i.k bowing mark):
• stringendo, string.(it.k, sks.k eilend):
• subito, sub (it.k, sks.k plötzlich): äkki
• sussurando (it.k): sosistades

Z

• ziemlich (sks k): üsna, küllalt, peaaegu, enam-vähem

T

• tacet (it.k, sks.k schweigt): puudub, vakka
• taktijoon
• taktimõõt
• tühi takt (i.k bar rest)
• tanto (it.k, sks.k zu sehr)
• tempo
• tempo primo, a tempo, Tempo I (it.k, sks.k im vorherigen Tempo): algses (esimeses, eelmises) tempos
• teneramente (it.k, sks.k zart): õrnalt
• tenuto, ten. (it.k, sks.k gehalten): hoides
• tervetaktipaus
• tranquillo (it.k, sks.k ruhig): rahulikult
• tremolo (it.k, sks.k bebend): tremolo, värisedes
• troppo zu sehr
• tsesuur (it.k caesura, i.k break):
• tutti, TUTTI (it.k, sks.k alle, ganz): kõik koos

U

• unisono, unis. (it.k, sks.k Einklang)

V

• verbreitern
• viiulivõti
• vivace (it.k, sks.k lebhaft): elavalt, nobedalt
• vivacissimo (it.k, sks.k sehr lebhaft): väga elavalt, väga nobedalt
• Voce (it.k, sks.k Stimme): hääl
• volti subito ka VS (it.k, sks.k Wende um!): Pööra kiiresti (lehte)!
• VS -> volti subito
• võti -> noodivõti
• võtmemärgid: helistiku märk

Ü

• ülepressitud toon

Vaata ka

• Graafilise noodikirja märgid
• Schenkeri analüüsi noodikiri
• Tabulatuur
• Traditsioonilise noodikirja märgid