Akolaad

See artikkel räägib noodikirja mõistest, rüütlikslöömise tseremoonia kohta vaata Rüütlikslöömine

---

Akolaad (prantsuse keeles accolade "embus, klamber") on noodijoonestikke süsteemi ühendav klamber.

Paremaks silmaga haaramiseks on pillirühmad partituuris grupeeritud akolaadiga ja taktijooned katkestatud grupeeringute vahel.

• Lainelise akolaadiga ühendatakse kahele noodijoonestikule kirjutatud klaveri-, harfi-, oreli-, tšelesta-, akordioni- ning vahel ka ksülofoni- ja kellamängupartiid.

• Sirge akolaad seob ühe ja sama rühma muusikainstrumente:
  • puupuhkpille (flööt, oboe, klarnet, fagott)
  • vaskpuhkpille (metsasarv, trompet, tromboon, tuuba)
  • löökpille
  • keelpille (viiul, vioola,tšello, kontrabass)

• Lisaakolaad on peenejooneline klamber, mis jagab ühe rühma muusikainstrumendid alajaotuseks või ühendab jagatud (divisi) mängu korral mitmele noodijoonestikule kirjutatud pillirühma partiisid.

Lisaakolaad ühendab:

• puupillide rühmas
  • pikoloflööti ja flööte
  • oboesid ja inglissarve
  • klarneteid ja bassklarnetit
  • fagotte ja kontrafagotti
• vaskpillide rühmas
  • metsasarvi
  • kahele noodijoonestikule kirjutatud trompeteid, tromboone ja tuubat
• keelpillide rühmas:
  • I ja II viiuleid
  • tšellosid ja kontrabasse
  • mitmele noodijoonestikule kirjutatud divisipartiisid