Wolfram von Krause
Wolfram von Krause (17. veebruar 1914 Karste mõis – 24. august 1989 Ottobrunn, Baieri) oli baltisaksa vaimulik ning teoloog.
Tema isa oli mõisaomanik Hermann von Krause. Ta lõpetas aastal 1931 Tartus Walteri Eragümnaasiumi. Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1931–1937, seejärel täiendas end Königsbergi ja Tübingeni ülikoolis. Kaitses aastal 1937 teoloogiamagistri väitekirja teemal "Nehemia raamatu põhiprobleemid". Oli aastatel 1935–1936 ajateenistuses Eesti kaitseväes. Ordineeriti 26. detsembril 1938 õpetajaks.
Krause oli aastal 1939 Saksa praostkonna ja Ülikooli koguduse vikaarõpetaja. Samuti oli ta aastatel 1938–1939 Tartu Lutheri erainstituudi kirikuajaloo dotsent.
Lahkus aastal 1939 Saksamaale. Oli aastatel 1939–1941 Gneseni kreisis (nüüdisajal Gniezno maakonnas Suur-Poola vojevoodkonnas) Lettbergi koguduse õpetaja ja Poseni teoloogilise seminari dotsent. Aastatel 1941–1945 oli Saksa armees. Aastatel 1945–1946 oli ta pastor Regelsbachis (Rohri linnaosa Kesk-Frangimaal). Aastatel 1946–1957 oli misjoniinspektor Neuendettelsaus (Kesk-Frangimaal), olles samal ajal ka sealse Misjoni- ja Diasporaaseminari õppejõud; aastal 1957 oli misjoniinspektor Hermannsburgis (Alam-Saksi liidumaal). Aastatel 1958–1964 oli Hermannsburgi misjoni superintendent (Lõuna-Aafrikas). Aastast 1964 oli ta misjonidirektor Neuendettelsaus.[1][2][3]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vend Harro von Krause oli vaimulik Põhja-Saksamaal, tema vanavanavanaisa oli arhitekt Johann Wilhelm von Krause.